ERAKOOL

Meie raamatukogu juhataja osales lasteraamatukoguhoidjate õppepäeval

26.05.2022

11. mail toimus Eesti Lastekirjanduse Keskuses lasteraamatukoguhoidjate õppepäev „Varesele valu, harakale haigus – kas sõnal on väge?“, millel osales ka meie kooli raamatukogu juhataja Hypatia Hübner, kes oma muljeid jagas.

Õpipäeva fookuses oli laste ja noorte vaimne tervis ning kirjanduse ja seeläbi ka raamatukogude ning raamatukoguhoidjate roll selle tervise toetamisel. Õpipäeva läbiviimine oli ajendatud vaimse tervise mõiste tähendusest ja raamatukogude kui turvalise ja jätkusuutlikku arengut soodustava paiga, teisalt raamatukoguhoidja kui märkaja ja innustaja rollist noorte vaimse tervise parandamisel kodu ja kooli kõrval. Õpipäeva tutvustus ütles: „Vaimne tervis tähendab nii vaimset heaolu ja arengut kui ka rahuldavat toimetulekut erinevate eluraskuste ja igapäevaeluga. Suur osa täiskasvanute tervisehäiretest saab alguse lapse- ja noorukieas, mistõttu on lapsepõlv äärmiselt tundlik aeg, mil probleemide märkamise ja neile õigesti reageerimisega saame laste arengut toetada.“ Mitmetahuliselt sisukad ettekanded eri elualade esindajailt puudutasid teistegi laste ja noortega tegelejate rolli, võimaldades kõigil uusi teadmisi saada ja laste märkamise ning abistamise tööriistakasti täiendada.

Laste Vaimse Tervise Keskuse juhataja, psühhiaater Anne Kleinberg avas oma ettekandes „Kas kooli raamatukogu on ikka avatud?“ laste ja noorte keerulist olukorda, mida on võimendanud omakorda viimase aja sündmused. Tutvustades koolilaste enam levinud psüühikahäireid, rõhutas ta olulisena õpetaja võimet igat last märgata, aga ka seda, kuidas kooli raamatukogu ja sellega seotud teraapia hästi mõjuvad. Ta selgitas lugemise olulisust, sest lugemise kaudu arendatud võime elus kõrgemalt ja kaugemale mõelda, loovus ja inspiratsioon võimaldavad säilitada vabaduse ka keerulistel aegadel. Lugemine võimaldab mõnu, mille annab süvenemine. Väga oluliseks peab psühhiaater muinasjuttude lugemist. Eesti Koostöö Kogu juht Kairi Tilga rääkis raamatukogust kui ühest võimsaimast sotsiaalsest taristust, mistõttu peab laenutusaparaatide kõrvale jääma ka inimlik suhtlus. Lapsed saavad raamatukogudes väga väärtusliku enamasti rahulike ja positiivsete täiskasvanutega suhtlemise kogemuse. Ta nimetas, et ka ainuüksi raamatutega kaetud seinad mõjuvad hästi, isegi kui ei loeta. Eesti seni ainuke diplomeeritud biblioterapeut Berit Kaschan tutvustas biblioteraapia olemust ja hiljutist noortegrupiga töötamise kogemust. Raamatute lugemise kõrval on protsessis oluline ka loovkirjutamine ning arutlemine erinevatel teemadel, mida üks või teine raamat või kirjapala puudutab. Erinevate raamatute või kirjanduspalade abil on võimalik avada hingeteemasid. Teraapiline on, kui kirjutatakse välja enda mured, aga oluline on kirjutada välja ka rõõmud, sest see treenib tähelepanu hoidmist heal. Teraapia aitab oma sõnadega kirjutamise kaudu iseend ja oma soove, tundeid, seisukohti ja isiksust paremini teadvustada ning väljendada, emotsioone maandada, toetada kirjutamisharjumuse/päevikupidamise harjumuse kujundamist, tõsta ka suhtlemise kaudu osalejate enesekindlust ja head enesetunnet.

Lastekirjanik Kadri Hindrikus rääkis ettekandes „Laps tahab lugeda keskkonnast, kus ta ise elab“ enda kogemusel realistlike raamatute kirjutamise tähtsusest, kus lugejatel on võimalus end tegelastega samastada. Ta jälgib kirjutamisel, et raamat oleks hoogne ja ka raskuste kajastamisel säiliks ikka lootus. Miina Härma Gümnaasiumi koolipsühholoog Maili Tirel teaduseusku inimesena on ajapikku nõustunud kirjandusteadlase Noam Chomsky väitega, et tõenäoliselt õpime inimeste kohta rohkem romaanidest kui teaduslikust psühholoogiast. On olnud nii, et läbi lapse lemmik-raamatutegelaste jõuab psühholoogile arusaamine, mida laps tahab enda kohta ütelda. Tema ettekande nimi oli „Kirjandus kui majakas pimedas maailmas“. Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm tutvustas oma ettekandes „Raamat kui vaimse tervise vitamiin“ viimasel ajal ilmunud erinevaid vaimse tervise teemasid käsitlevaid laste- ja noorteraamatuid. Temagi rõhutas, kuidas need on olulised eelkõige lapse jaoks, kellel on sama probleem, sest see annab teadmise, et ta ei ole oma mures üksi. Ta rõhutas ka elulugude (sealhulgas lapse enda vanemate, vanavanemate lugude) tähtsust, mis annavad lapsele vundamendi enda elu ehitamiseks. Päevas kasvõi ühe luuletuse, näiteks I. Trulli või J. Vaiksoo loomingu lugemine paneb elu helgemana tundma. MTÜ SEB Heategevusfondi tegevjuht Triin Lumi rääkis fondi huvihariduse toetusprogrammi näitel teemal „Klaveriklahvidest, kapuutsidest laste peas ja kuidas see kõik suhetesse puutub?“ Asendushooldusel olevate laste toetamise kogemust omav esineja pidas oluliseks, et huvihariduses pööratakse järjest enam tähelepanu mitte ainult tulemustele, vaid sellele, mis seal kannab, mis last köidab, kus eriti suurt rolli mängib näiteks inimlik suhe treeneriga. Ta meenutas kelleltki kuuldud ütlust, et uudishimu kuulub turvalise maailma juurde ja seostas seda ka kapuutsidega laste peas. Ta pidas raamatukogu üheks väga oluliseks nii-öelda muusikasse kõlavärve lisavaks klahviks laste eludes.

Esinenud psühhiaater leidis, et raamatukogudes võiks töötada isegi mingit laadi psühhoteraapia väljaõpet omavad inimesed ja soovitas mõelda, kuidas raamatukogudest luua teraapiaruume. Mõte mingil määral biblioteraapia koolitust saada meeldis kõigile koolituse osalistele. Uudse teraapia spetsialist oli sellise koolituse läbiviimisega igati nõus.

Teabepäeval käsitletud raamatud on Audentese raamatukogus enamjaolt olemas. Meie raamatukogu ongi turvaline ja hoolivalt nõuandev paik, kus laps saab raamatuid valida, kohapeal lugeda või õppetööd teha, aga kindlasti võtame ka selleltki koolituselt kasulikku üle.

Õpipäeva video on avaldatud Eesti Lastekirjanduse Keskuse facebook’i lehel ja on lubatud, et jääb vähemalt sügiseni kõigile soovijaile järelvaadatavaks.
Vaatan õpipäeva videot