ERAKOOL

„Mente et manu” õppepäeval saadi praktilisi kogemusi

15.04.2019

Kevadine projektipäev „Mente et manu” pani 26. märtsil väljaspool kooli õppima ligi 150 5.–9. klassi õpilast, kellest 70 said osa Niguliste muuseumi ajastutruust rännakust keskaja kooli.

Kolmandat kevadet korraldab sotsiaalainete õppetool oma ainete praktilisemaks õppimiseks „Mente et manu” õppepäeva, et siduda tundides õpitu isetegemise võimalusega inimeseõpetusest ja käsitööst kunsti, keele ja ajalooni. Õppepäeval osalesid 5.–9. klassi õpilased, abiks olid saatjatena ka teiste ainete õpetajad ja klassijuhatajad, tänu kellele sujub taoline õppepäev.

5. ja 7. klassid liikusid ajas 500 aastat tagasi, viibides keskaegses Niguliste koolis aastal 1519. Õpilased leidsid, et kõige raskem oli kirjutada sulega gooti tähti, nii juhtuski, et „Ave Maria“ tekst jäi enne pähe, kui paberile kirja sai. Huvitav oli kohtuda katkutohtriga ning saada asjalikke näpunäiteid haigustega võitlemiseks ja rändrüütlitelt kasulikke nippe saatana vastu. Natuke hirmus ja kuri tundus koolidirektor, õpilased tõdesid, et erinevalt nüüdsest koolist tuli väga palju vanal ajal pähe õppida. Leib ja vesi maitsesid „kooli sööklas“ ikka samamoodi nagu tänapäeval.

5. klasside „Ajarännak keskaja koolist tänapäeva raamatukokku“
5. klassid käisid Tallinna keskraamatukogus ja Niguliste muuseumis. Raamatukogus osalesid õpilased esinemiskoolitusel ning raamatukogukohvikus ja Ester-aardejahil, Nigulistes jõudsid keskaja kooli.
Eesti keele õpetaja Karin Liivaleht kiidab, kuidas 5. klassi õpilased tegid tunnis suurepärased etteasted, mis andsid raamatukogu infotunnile tagasisidet. Õpilased olid tõesti kuulanud, mida neile raamatukogus räägiti ja sellest ka õppust võtnud. Noored said teada, et raamatukogust võib laenutada filme ja plaate, isegi kassette. Raamatukogu kõneõpetuses õpiti, et häälepaelad liiguvad ka kuulates ning häälepaelu saab ravida, kui lihtsalt vait olla, ei tohi sosistadagi. Esinedes tuleb rahulikult rääkida ja peab väikseid pause tegema. Raamatukogus tutvuti Ester-süsteemiga, mille abil saab teada, kus Tallinna raamatukogus on otsitav raamat olemas. Raamatukohvik tähendab raamatutega tutvumist, nende „maitsmist”.
Niguliste kirikus toimunud keskaja kool vaimustas ka osalenud õpetajaid, kelle arvates on tõeline õnn, et lapsed said sellise kogemuse osaliseks. „Need, kes tunnis ehk pisut sagivamad, olid ilmselgelt vaiksemad. Ega herneste peale põlvitama ei taha otseselt keegi minna,“ ütles 5. klasse saatnud õpetaja. Nigulistest jäi eredamalt meelde maitseainete kokkusegamine, kus kõik lõhnas pärast uhmerdamist nii hästi, ning sõjakunsti tund, kus sai teada, kuidas mõõka randmest liigutada, meelde jäi ka, et tol ajal oli palju pühakuid.

6. klasside „Elamise kunst ja kammkeraamika“
6. klassid käisid Meistrite hoovi keraamikakojas ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis elustamist õppimas ning orienteerusid linnaruumis, kasutades ühissõidukeid.
Keraamikakojas said õpilased Elize Hiiopi juhendamisel teada kammkeraamika kohta, mis ajast seda tehakse ja kuidas inimesed selleni jõudsid. Õpiti, kuidas on keraamika ajas muutunud nii tehniliselt kui materjalidelt. Õpilastel ja õpetajatel valmisid kammkeraamika tehnikas mustriga kausid. Põletamist ja glasuurimist tegi keraamik hiljem ise, kuna see on aeganõudev protsess ja savi peab enne kuivama.
Linnaruumis orienteeruti paaris või kolme kaupa. Selgus oluline oskus tööjuhis lõpuni lugeda, et kõike teada saada ja kavandada, kuidas tegutseda. Ühiselt tuli paika panna, mis järjekorras skulptuure linnaruumis üles leida, kuidas sinna jõuda. Kasutades Google Maps rakendust, tuli leida bussipeatused ja ajad ning õigel ajal õiges kohas olla. Lastele meeldis selline orienteerumine väga, osa gruppe olid nutikad ja jõudsid kõik neli sihtpunkti skulptuuri üles leida ja pildistada. Inimeseõpetuse tunnis tehakse esitlus, kus grupp tutvustab, kuidas nende orienteerumine kulges.
Tervishoiu kõrgkool üllatas kõiki igas mõttes: väga innovatiivne, kaasaegne õpikeskkond, inspireerivad õppejõud. Üliõpilased liikusid valgetes kitlites nagu haiglaski. Juhendaja tutvustas haigla simulatsiooni osakonda, kus toimub õppetöö nagu päris haigla tingimustes, patsientideks olid laste ja täiskasvanute rääkivad nukud. Elustamise töötuba toimus kiirabi simulatsiooni toas, kus oli täisvarustuses kiirabiauto ja elustamisnukud. Juhendajad selgitasid, miks ja millal üldse peab inimest elustama, mida enne küsida ning millised on elustamise võtted ja rütm. Õppus oli intensiivne ja füüsiliselt rütmikas, õpiti kasutama ka südameelektriaparaati, mis juba üldkasutatavates kohtades peaks olemas olema. Noored läbisid korraliku kätepesu koolituse ja kontrollisid sinise lambi all, kas kõik käe osad said puhtaks. Kooli tutvustuses saadi teada, mis erialasid kõrgkoolis õpetatakse, näiteks kes on optometrist või farmatseut. Seal koolitatakse palju vajalikke meditsiinitöötajaid, keda me tihti arstide kõrval ei märka, kuna tundub, et vaid ülikoolis õpetatav arsti elukutse on prestiižne.
6. klassidel oli igati hariv, liikuv ja mitmekesine õppepäev. Õpilaste jaoks oli meeldejääv teadmine, et kui elustad kedagi, võid panna õige muusikapala juurde, et saada õige südamerütm.

7. klasside „Aeg ja ruum. Ajarännak keskaegsesse kooli“
7. klassi hommik algas Arhitektuurimuuseumis. Juhendite saamise järel suundusid kõik Rotermanni kvartalisse tegema rühmatööd erinevatel arhitektuuriga seotud teemadel – tuli uurida hoonete otstarvet, ehitusmaterjale, piirkonnas liikuvaid inimtüüpe ja ala üldist planeeringut. Veidi krõbe, aga päikeseline ilm soosis tööd igati. Hiljem tuli oma rühmatööst teha muuseumis ettekanne teistele.
Toeka lõuna järel Basiiliku restoranis jalutasid õpilased läbi vanalinna Niguliste kiriku muuseumisse, kus ootas hoopis teistlaadne väljakutse. Nimelt tuli kirikuukse taha jätta tänapäev ja sukelduda keskaegsesse Tallinna, kus kirikukoolis viidi läbi tunnid tolleaegsetel olulistel teemadel. Õpetajad olid ranged ja suhtusid õppetöösse täie tõsidusega – ega katkust räsitud linnas muud moodi ei saakski.
Õpilaste jaoks avaldas enim muljet ravimtaimedest ja maitseainetest kokku segatud „võlurohi“, mille abil pahade vaimudega võidelda.

8. klasside „Trükikunstist tänapäeva skulptuurini, keisrist rääkimata“
8. klassid veetsid terve päeva Kadriorus, mis on tõeline kunsti ja ajaloo aare. Päeva aktiivne osa oli skulptuuride vahel orienteerumine, kui tuli leida seitse Kadrioru parki püstitatud skulptuuri ja teha neist fotokollaaž. Päeva kunstiline pool oli KUMU-s, kus esmalt said õpilased ülevaate trükitehnikatest ja vaatasid erinevaid Agathe Veeberi graafilisi töid. Edasi tegid noored juba ise töid, pressides trükipressiga tulemuse valmis. Tööd said eriilmelised ning lõppviimistluse – trükiste numbri ja autori allkirja ning õigesse mõõtu lõikamise – said trükilehed juba koolis kunstitunnis.
Päeva ajaloo teadmised tulid Peeter I majamuuseumist, kus saadi selgeks nii Peeter I kasv kui ka Põhjasõja toimumise aastad. Giid oli elavaloomuline ja veenev, tutvustades vene tsaari maja Kadriorus ning andes ülevaate selle aja inimestest ja eluolust.
Õpilaste jaoks oli suurim elamus päevas, et sai ise trükipressi kasutada ja Peeter I voodi üle vaadata.

9. klasside „Erinevad ametid. Ajarännak nõukogude radadel“
9. klassid alustasid päeva Tallinna teeninduskoolis (TEKO), kus osaleti kokkamise ja kokteilide töötoas. Kokkamise peakokk-õpetaja pani kokku grupid TEKO 1. kursuse kokaõpilastest ja meie kooli 9. klassi õpilastest. TEKO õpilased olid eelmisel päeval teinud kalkulatsiooni ja pannud kirja tööetapid. Nüüd oli 10 minutit aega tutvuda oma uute paarilistega, nende oskused välja selgitada ja siis ühiselt alustada, lausa vilega. Tööjaotus 6 minutit tööetapiks, 2 minutit koristamiseks, 6 minutit uueks tööetapiks ja 2 minutit koristamiseks – väga konkreetne ja tõhus. Karmile korrale vaatamata oli Teko kokkamise töötuba väga meeleolukas, võib öelda, et lausa lõbus. Lisaks aja planeerimisele, hakkimisele, enda järelt koristamisele õpiti ka kenasti toitu serveerima. Kõik töötasid asjalikult, veidi rohkem kui tunni ajaga oli valminud igalt võistkonnalt kuus soolast ja kuus leivaga magustoitu, mida kokkade grupp jagas teise grupi ja õpetajatega. Kokteili töötoast jäi meelde uus mõiste „mokteil“ ehk alkoholivaba kokteil. Lisaks tehti noortele ekskursioon TEKOs, mille järel nentisid õpilased, et kool pakub palju eluks vajalikke praktilisi aineid.
Tollel päeval oli ilm imeilus ja seetõttu oli kahe ürituse vahele jääv vaba aeg mõnus vanalinnas jalutamiseks. Muidugi kehtib arvamuste paljusus ja kibelevate noorte jaoks oleks võinud juba kiiremini uue tegevusega alustada. Päeva teisel poolel ootas Linnamuuseumis 9. klasse ajalooõpetaja Pille Rohtla ja ajarännak pea 40 aasta tagusesse aega, aastasse 1980. Õpilased võeti pioneerideks, nad harjutasid kõike, mida pioneerid tollel ajastul pidid tegema. Noored said tunnetada, kuidas oli olla koolinoor totalitaarses riigis: viibiti tseremoniaalsel pioneerikoondusel, kus kõneldi ENSV 40. aastapäevast, Suure Isamaasõja võidu 35. aastapäevast, Moskva olümpiamängude purjeregatist, harjutati rividrilli, saadeti sõnumeid tulevikuinimestele ning päeva lõpuks oli selge, et ainus võimalus inimväärseks eluks on demokraatlikus riigis. Pioneerijuht pani noortele südamele: „Seltsimees pioneer, ole valmis tööks ja kaitseks, et tulevased põlved saaksid elada pilvitu rahutaeva all, kommunismipäikese kiirtes, nii nagu õpetas suur Lenin”. „Õnneks on siiski need ajad lõppenud,“ kiitsid õpilased Eesti tänapäevast demokraatlikku ühiskonda ajalootunnis õppepäevast kokkuvõtet tehes.

„Mente et manu” õppepäev on käelist vaheldust pakkuv päev, kus saab uusi teadmisi. Õpetajate arvates oli väga vahva õppepäeva programm ja kinnitus sellest, et õppida saab ka väljaspool kooli. Lastele meeldis see päev just tänu sellele, et oldi mujal kui koolis ning programmid olid huvitavad, samuti oli väga tore vahelduseks õppida teistsuguste õpetajatega. Eriti sügava mulje jättis Niguliste muuseumi keskaegne kool, kus meeldisid enim need tunnid, kui sai ise tegevuses osaleda. Ajarännakut mõnda teise ajastusse ootavad õpilased ka edaspidi.