HUVIKESKUSE UUDISKIRI

Merle Eriksoo: „Tähtis on kannatlik meel“

29.11.2022

Klaveriõpetaja Merle Eriksoo töötab Audentese huvikeskuses juba viiendat aastat. Uurisime, milline on tema muusikaline taust ja mida peab ta oluliseks pilliõppes.

Millal alustasid Sina klaveriõpinguid ja miks valisid pilliks just klaveri?

Klaverimängu asusin õppima siis, kui läksin esimesse klassi: käisin peale koolitunde lastemuusikakoolis. Kodus oli klaver olemas ja ilmselt sellepärast hakkasin just seda pilli õppima. Eks alguses otsustasid vanemad, et võiksin klaverit õppida. Edasi tekkis juba endal huvi.

Kus Sa oma teed jätkasid?

Peale lastemuusikakooli lõpetamist läksin edasi õppima Georg Otsa nimelisse muusikakooli, seejärel jätkusid klaveriõpingud konservatooriumis (praegune muusikaakadeemia).

Ka minu töö on kogu aeg olnud seotud klaverimänguga. Peale kõrgkooli lõpetamist andsin klaveritunde ning ühtlasi tegutsesin viiulite ja trompeti, klarneti ning flöötide klaverisaatjana.

Kas Sul on muusikas oma lemmikstiil või -muusik?

Aja jooksul on lemmikud vaheldunud. Nooremana olid mul ühed eelistused, hiljem on pakkunud huvi teised stiilid. Mida rohkem on muusikaline silmaring avardunud, seda mitmekesisemaks on muutunud ka muusikaline maitse.

Alati meeldib mulle kuulata Johann Sebastian Bachi, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Joseph Haydni muusikat. Kuulan heameelega ka levimuusikat ja jazz’i.

Kuidas ja millal sai Sinust Audentese huvikeskuse klaveriõpetaja?

Audenteses hakkasin tööle 2018. aastal. Siia kutsus mind kolleeg Maret Kaldmaa: klaverimängust huvitatud lapsi oli rohkem, kui üks õpetaja jõudis õpetada.

Mida pead klaverimängu õppimisel ja õpetamisel oluliseks?

Klaverimängu õppimisel on oluline, et laps oleks sellest huvitatud.

Õpetades pean arvestama, et iga laps on erinev ja seega on ka tulemused erinevad. Mõni jõuab kiiremini edasi, mõnele sobib aeglasem tempo. Tähtis on kannatlik meel.

Millistel lastel soovitad klaverimängu õppida?

Klaverit võivad õppida kõik. Oluline on, et õppija tunneks muusika ja pillimängu vastu huvi. Siin ei ole vaja mingeid kindlaid füüsilisi eeldusi.

Palun anna mõni soovitus vanematele, kelle laps õpib pillimängu.

Pillimängu omandamine on pikk protsess ja selleks tuleb harjutada. Algul võiks laps harjutada pillimängu korraga ainult viis või kümme minutit, et tal huvi ära ei kaoks ja vastumeelsust ei tekiks.

Samas on tähtis tegeleda pillimänguga järjepidevalt: laps võiks harjutada vähemalt paar korda nädalas, siis ei lähe tunnis õpitu meelest. Rõõmu tasuks tunda ka vähesest oskusest, sest edasi õppides tuleb osavust juurde.

Mõnel õppijal ei ole kodus klaverit, siis nemad harjutavadki üksnes tunnis. Võib-olla neil võtab lugude selgeks saamine kauem, kuid see on loomulik.

Mis motiveerib Sind õpetajatööd tegema?

See amet on vaheldusrikas, sest iga laps on erinev. Tundi ei ole võimalik kõigile ühesuguse lähenemisega anda. Mõni õpib kiiremini, mõni tahab rahulikuma tempoga tundi. Heameelt tunnen sellest, kui laps on saanud õpitud loo selgeks ja see pakub talle rõõmu.

Millega tegeled siis, kui Sa ise pilli ei harjuta või õpilasi ei juhenda?

Vabal ajal meeldib mulle lugeda ja kududa.

Tegelen ka aiandusega, sest suved veedan maakodus. Seal on mõned peenrad, kus kasvavad porgand, maitseroheline, kasvuhoones ka tomat ja kurk. Silmailuks on roosid ja muud lilled.