LASTEKOOLI UUDISKIRI

Mida me Audentese beebikoolis teeme?

03.01.2022

Lapsevanemana soovime, et meie lastest sirguksid terved, õnnelikud ja tasakaalukad inimesed ning et nende kõrval kasvades oleksime ise samuti õnnelikud. See siht on ka beebikooli peredel ja õpetajal.

Paljud huvilised, kes ei ole veel oma lapsega meie beebikooli jõudnud, on minult küsinud, et mida me seal beebikoolis siis ikkagi teeme. Kiire vastus oleks, et me laulame ja võimleme.

Natuke täpsustades ütleksin, et me mängime kehakogemuste ja emotsioonidega. Laulame, võimleme, tantsime ning vahel ka maalime ja mäkerdame. Aitame lapsel avastada iseennast ja maailma, harjutada liikumist ja üksteise märkamist. Suured ja väikesed saavad siin üksteise seltskonnast rõõmu tunda.

Beebikooli veelgi põhjalikumalt vaadeldes võiksin aga pikalt jutustama jääda. Seepärast annangi siin igale huvilisele üksikasjalikuma ülevaate beebikooli tegevustest ja eesmärkidest.

Laulame ja mängitame
Beebikooli tunde saadab meile lapsepõlvest tuttavate lauluviiside ja mängituste soojus.
Audentese beebikoolis olen pisikeste inimestega tegelenud alates 2004. aastast, aga minu teekond beebikooli loomisel algas palju varem. Siis, kui muu maailma eeskujul esimeste beebiringidega alustades taipasime, et lapsele laulmises polegi midagi uut. Meie emad on läbi aegade lastele laulnud, vanaemad neile sõrmemänge õpetanud ja isad-vanaisad lapsi salmide saatel põlvedel hüpitanud. Meil kõigil on lapsepõlves olnud selliseid kogemusi. Vahel on need mälestused kaugeks jäänud ja ununenud, kuid taaskohtumine mõne lapsepõlvest tuttava laulujupiga toob südamesse sooja äratundmisrõõmu.
Need vanad lihtsad viisid on suupärased ja rütmid kaasahaaravad. Just sellised, mis praeguste teadmiste kohaselt on väikesele lapsele arusaadavad ja toetavad. Soe, turvaline ja julgustav on ka emotsioon, mille need laulud on meisse jätnud. Lapsele lauldes anname selle emotsionaalse laengu teatepulgana edasi. Hea tunne avab lapse jaoks tee õppimisele ja arengule.

Võimleme ja harjutame liikumisosavust
Milline imeline tarkus on pannud emasid-isasid läbi aegade oma lastega mängima ja võimlema! Nüüd oskame näha ja lahti seletada, kuidas mängud lapse keha ning tasakaalumeelt arendavad. Tänapäevane beebivõimlemine sobib meie vanaema-vanaisaaegsete laulude ja mängudega imehästi kokku.
Oma keha avastamine ja liikumisosavuse arendamine on lapsele tema esimestel eluaastatel ääretult oluline. Seepärast ongi võimlemine ja liikumismängud beebikooli tundide põhisisuks. Võimeldes ja mürades, tantsides ja turnides arenevad asenditaju, tasakaalumeel ning osavus. Kõik see loob eeldused ka muude võimete arenguks.
Seejuures võivad isegi väikesed nipid teha liikumise lapsele oluliselt lihtsamaks ja ohutumaks. Mul on rõõm neid soovitusi emadele-isadele jagada.

Haarame lapsed oma eeskuju ja lustiga kaasa
Lapse ülimad eeskujud on tema ema ja isa. Üheskoos tegutsedes, lauldes ja liikudes ning ise sellest rõõmu tundes anname lapsele valmisoleku nautida kõike seda ka tulevikus.
Lisaks vabale ja loomingulisele mänguajale vajab laps korrastatud mängimise kogemust, mis võimaldab tegutseda üheskoos. Just seda saabki ta oma vanemate eeskuju ja toetuse abil beebikooli tunnis kogeda. Me aitame lapsel toimuvat märgata, jõudumööda keskenduda ja sellest rõõmu tunda.

Vaatleme lapsi austava pilguga
Nende aastate jooksul, mil ise olen emana kasvanud ja teiste emadega töötanud, olen näinud, kuidas täiskasvanu vaade lapsele muutub üha austavamaks. See on imeilus.
Samas võib emaks või isaks olemine tunduda ka hirmutavalt nõudlik ülesanne. Mind kannab edasi äratundmine, mis mind tabas pärast teise lapse sündi: emaks olemine võib olla ka lihtne. Kui kergeks muutus kõik, kui julgesin usaldada ennast ja oma last! Südamehääl on sageli ema parim nõuandja.
Need imelised lapsevanemad, keda beebikooli tundides kohtan, on väärt ennast usaldama ja kuulama. Mõni praktiline beebikooli loengust või vestlusringist saadud nõuanne või vastus saab ema sisetundele lihtsalt toeks olla.

Läbi põlvkondade edasikantud tavades on meie maailmataju juured
Otsides ennast ema või isana, leiame end oma vanemate ja vanavanemate jälgedest. Laste kaudu jõuame ringiga tagasi oma lapsepõlve ja juurte juurde. Kes me oleme? Miks me tunneme ja toimime just nii?
Mälupildid vanavanemate tegemistest ja ütlemistest annavad vihjeid meie enda olemuse ning kujunemisloo kohta. Beebikooli tundides toetan neid tunnetusotsinguid, võttes aeg-ajalt jutu- ja mänguteemaks mõne meie peredes levinud traditsiooni või tähtpäevakombe. Rahvakalendri pühad on ühel või teisel moel meie mälus veel alles ning võimaldavad piiluda pere päritolusse ja vanavanemate mõttemaailma. Kas mäletame veel, kuidas vanaema palus videvikku pidada või hoidis hommikul õue kibelevat last tagasi, et too saaks linnupetet võtta?

Jälgime aja kulgemist ja kasutame tavandimänge õppimiseks
Rahvakalendri tähtpäevad võimaldavad märgata looduses toimuvaid muutusi ja tähtpäevategemiste korduvus toetab lapse arenevat ajataju. Kui beebi esimeses eluaastas on iga hetk uus ja kordumatu, siis iga järgmise aastaringiga kasvab tasapisi lapse võime märgata ja seostada korduvaid kogemusi. Jaanipäeva lõke, mardipäeva naljad, jõulukuusk, vastlaliug ja värvilised kevadpühade munad on head maamärgid aja kulgemise mõistmisel. Lisaks pakuvad need kombetäitmised lapsele rikkalikke õppimisvõimalusi.
Enamik praegustest lapsevanematest mäletab veel, kuidas nad ise marti-katri jooksmas käisid. Samas aga nendivad emad-isad, et nüüd pole nad mardisante enam ammu näinud, küll aga neid kommi-või-pommi-tonte. Kui lähemalt vaadata, siis pärinevad halloween’i tondid meie hingesantidega samast uskumuseallikast. Kuigi pealtnäha sarnased, kannavad nad siiski erinevat hoiakut. Mardi- ja kadrisandid ei ähvarda pererahvast. Neid on alati peetud õnnetoojaks, kellele tuleb tänuande pakkuda.
Kui oskame aidata lapsel rõõmu tunda tähendusrikastest mängudest, siis oleme suunanud teda sammukese lähemale tema olemusele. Sest ka tema juurdleb ühel hetkel selle üle, kes ta on ja millisena ta maailma näeb.

Beebikooli õpetajana olen õnnelik ja tänulik
Olen õpetajana õnnelik, nähes beebikooli lapsi ja nende vanemaid üksteist märkamas ning nautimas. Olen tänulik, kui mõni mu nipp või mõte saab ema ja isa nende ühistes kogemustes toetada ning edasi aidata. On imehea, kui meie kõrval kasvavad õnnelikumad ja tervemad inimesed.

Õpetaja Jana Kima