ERAKOOL

Muusikaline koolitus koos trummide ja tantsuga

16.10.2023

Osalesin rahvusvahelisel koolitusel „Music Village 2023″, mis toimus Soomes, Ruokolahtis 25.–30. juuli. Kui ma enamuse oma ajast olen see, kes mõtleb koolis tegevusi välja, organiseerib, korraldab, juhib protsesse, siis väga oluline on minu jaoks ühel hetkel olla hoopis ise vaatleja, õppija olukorras, et keegi ütleb hoopis mulle – tee nii, proovi selliselt jne… Ja seda ma koolituselt sain – 9.00–21.00-ni. Enamuse sellest ajast füüsiliselt väga aktiivne olles!

Kõik hommikud algasid nn soojendusega, ehk igal hommikul tegid tunniajalise äratuse õpetajad erinevatest maadest – Kolumbiast, Soomest, USAst, Horvaatiast, Venetsueelast jne. Igaühel oma temperament, lähenemine. Üldiselt oli see soojendus juba kerge füüsilise treeningu eest. Soojendusele järgnesid töötoad. Sellel koolitusel oli kaks õpituba – taiko trummid ja liikumine.

Taiko trummide töötuba oli ka selleks võlusõnaks minu jaoks, kui ma seda koolitust valisin. Olles Suurbritannias ühel korral kogenud, mida tähendab taiko trummide mängimine, ei saanud ma seda mitte see kord kogemata jätta. Kuivõrd taiko trummid on väga suured, siis Ruokolahtisse neid ei toodud, küll aga oli igasuguseid muid trumme ja pille hulgaliselt, millel mängisime. Taiko töötoa õpetajaks oli Yeeman ,,Man Man,, Mui (Hong Kong – USA).
Man Man rääkis väga palju Taiko trummide mängimisega kaasaskäivast kultuuri ja ajaloo taustast, mis oli väga suur avastus minu jaoks. Taiko ei ole ainult trummide mängimine, vaid seal on taga meeletu kihistus Aasia regiooni traditsioonidest. Saime teada, kuidas on liikumisse pandud ammused töövõtted ja kuidas üle maailma taiko traditsiooniga tegelejad seda kõike teavad ja kokku saades seda juba oskavad. Pisut sai pusitud ka Jaapani keelseid sõnu, mis meie õpitud lauludes olid ja loomulikult käib kogu protsessi juurde ka liikumine. Ühes tantsus näiteks imiteerisime, kuidas kalurid viskavad võrgu merre ja püüavad kalu, teises oli traditsioonilise Jaapani maiustuse mochi valmistamisega seotud liigutused, mis jällegi pandud tantsu koreograafiasse ja ka pillimängu.

Teine töötuba oli seotud Soome rahvatantsudega, õpetajaks Petri Kauppinen. Igal päeval sai tutvutud Soome erineva piirkonna rahvatantsudega. See oli meeletu füüsiline trenn ja veel suurem ajude ragistamine, sest liikumsskeemid õpitakse ära nii vasakule, kui paremale poole. Loomulikult sai selles protsessis kõvasti nalja ja naeru, sest aju lihtsalt ei suuda nii kiiresti liikumist omandada ja siit tuli ka õppijale, ehk mulle, oluline ülesanne veel lisaks – kuidas ma lepin sellega, et kohe ei tule välja? Lepin väga hästi!
Nendest erinevatest piirkondadest kõige muljetavaldavam oli seotud saami traditsiooniga. Nimelt ei ole saamlastel säilinud ühtegi rahvatantsu, kõik on kaudselt tuletatud, põhjusteks muidugi neist ülekäinud sõjad ja nelja erineva riigi peale laialipillutatus. Ühel hetkel võttis Petri ette meile õpetada selgeks Lapi joig. Sellist kõriintonatsiooniga hääletekitamist oli ta õppinud saamlaste käest. Uus info minu jaoks oli see, et mõnda joigu ei tohigi laulda, sest see on mõeldud ühele kindlale inimesele! Pärast Soome rahvatantsude tantsimist, mis on ikka väga tempokad ja aktiivsed, julgen öelda, et soomlased on tantsurahvas!

Mulle meeldis, et selle koolituse asukohaks oli territoorium suure järve ääres – ainult loodus ja meie oma trummide ja tantsuga, erakordselt säravad õpetajad ja palju toredaid inimesi, kellega koos muusikat teha ja tantsida. Minu kõige suurem koolitus oli jõudmine Tallinnast laeva ja rongiga, sinna kaugele, järve äärde, olemine suures seltskonnas ainuke eestlane ja loomulikult kogu seltskonnale eesti regilaulu „Veere, veere, pääväkene…” koori osa selgeksõpetamine (no ei ole välismaa inimesele lihte e-hääliku laulmine – elle, elle, leelo, leelo) ja ühendkoorina laulmine viimasel õhtul, kus minu Taiko õpetaja mängis saateks trumme ja minu tantsuõpetaja laulis kooris kaasa!
Minu jaoks oli eneseületuseks just kõik see, mis seotud reisimise ja suhtlemisega – jäin endaga väga rahule! Koolituses kogetu oli lihtsalt kirss tordil! Eraldi tahan tänada meie Erasmuse projekti koordinaatorit, Katrin Rüütlit. Aitäh Katrin, et tegid kohalejõudmise ja kojutulemise lihtsaks!

Anu Ott
Muusikaõpetaja