SPORDIGÜMNAASIUM

Õpilased ammutasid uusi teadmisi seminaril

15.06.2018

Erasmus+ Sport projekti esimese seminari raames said spordigümnaasiumi õpilased ammutada uusi teadmisi, et arendada ennast eluoskuste ja vaimsete oskuste osas. Kaasa sai mõelda ja arutada nii aju toimimise ja selle kasutamise, kui ka teadlikustada ning ennastki analüüsida, mis seda kahjustada võib ja kuidas saaks panustada enda jätkuvasse arengusse. Infot oli palju ja välja toodi peamised mõtted:

• Aju on plastiline ehk arendatav, kui seda kasutada arengule suunatult ja targalt ehk seda aeg-ajalt n-ö kärssama panna ehk teadlikult hoida tähelepanu ühel kindlal asjal korraga ja seda sinna tagasi tuua, kui ta mujale tahab minna (nt tehnikale keskendumine trennis harjutuse ajal või koolitunnis õpetaja jutuga kaasa mõtlemine). Samuti tuleb aga talle puhkust anda, kus niisama olla ja mitte midagi teha ja lasta kujutlusel lihtsalt uitada ringi.
• Tähelepanu on küll terav, aga kitsas ja saab keskenduda korraga kvaliteetselt ainult ühele asjale korraga.
• Oluline on arenguks leida võimalusi väljakutseid vastu võtta ehk enda mugavustsoonist välja tulla, sest see soodustab arengut, mitte enda pidevalt mugavalt tundmine ja pidevad head emotsioonid.
• Oluline on ebamugavates olukordades tähelepanu suunata sellele, mis on tegevuse osas kasulik ehk enda tegevused või info, mida teha tuleks – nt trennis mõelda, mis on üks asi, millele keskendumine aitab tegevusele kaasa (nt kiire jalgadetöö, madal asend vms-aga mäleta, et üks asi korraga) või tunnis keskenduda ülesande lahendamise osas kasulikule.
• Kui tekivad tugevad emotsioonid, siis võib meie aju kontrollikeskus ehk prefrontaalkorteks (see asi, mis on kohe otsmiku taga) välja lülitada. See on aga vastutav käitumise kontrolli, ostsute tegemise ja ka teadliku tähelepanu eest. Selleks, et prefrontaalkorteks jälle mängu tuua ja rohkem ennast kontrollida ning paremaid otsuseid vastu võtta või kasulikku infot töödelda, võta hetk ja teadlikusta, mis emotsiooni koged (NB! Kõik automaatsed emotsioonid on normaalsed, ka need, mis on „negatiivsed”) ja siis suuna tähelepanu kasulikule ehk mõtle, kas on võimalik sellesse ka teisiti/kasulikumalt suhtuda või tuletada meelde, mida saan selles olukorras teha, millele peaksin keskenduma ja tegutse siis teadlikult. Vahel on aga kasu sellet, et kui oled enda emotsioonis või mõtetest teadlikuks saanud, siis proovi keskendunult uuesti (sest nagu teame, siis uute oskuste õppimine võtabki aega ja vajab ka kannatlikust harjutamisel).

Proovi kinnistada endas arengule suunatud mõtlemist, suhtumist ja käitumisi:

• Minu oskused ja võimed on arendatavad (sellega kaasneb ka samas vastutus enda käitumiste üle kontrolli võtta ja keskenduda sellele, mis arengule kaasa aitab ning uuesti proovida vs vabanduste/takistuste välja toomine ja alla andvad käitumised või n-ö automaatpiloodil tegutsemine).
• Tagasiside on selleks, et mind arendada.
• Ebaõnnestumised on vajalikud, et neist õppida ja edasi proovida, mitte n-ö märk sellest, et ma ei saa hakkama.
• Jõupingutus on arenguks vajalik, mitte näitaja, et ma pole piisavalt osav ja ei ole mõtet edasi proovida. Tuleta endale meelde, et see, kes ei pea pingutama, on suure tõenäosusega enda mugavustsoonis.
• See, kui hea ma milleski olen, saab alati paremaks minna kui olen valmis pingutama (ka ebamugavates olukordades).

Mõned targad tsitaadid inimestelt edasiseks:

• Worrying about being a nobody is not the mindset that motivates and sustains champions.Somebodies are people who go for it with all they have. If you go for it with all you you have-not just in competitions, but trainings too- you will already be a somebody.
  We can only be really succeed in something that we are willing to fail at. M.Manson
• You have to be able to accept failure to get better.- LeBron James
• When you have tough times, and when you learn you can’t be perfect in every situation, it’s hard to accept, you know, because I still do expect that. But you just have to, because, you know, it’s not about the situation. It’s how you deal with it. You always have a choice.- Ana Ivanovic

Digiseadmete teadlikust ja targast kasutamisest. Digiseadmetel on küll mitmeid kasulikke asju, aga tänapäeval saab üha olulisemaks, et olla teadlik, kui selle kasutamine on juba liig. Lisaks tuli välja üks oluline asi meie noortelt endalt edasise elu osas, et tuleks ära õppida, kuidas raha teenida kunagi iseseisvaks eluks.
Mis on aga oskused, et hästi seda teha? Nendeks on emotsionaalselt tasakaalukas, laia suhtlusvõrgustikuga, loov, elu uudistavad inimesed. Digiseadmes istumisel aga need oskused ei arene, nii et kui eesmärk on saada targaks, terveks ja tasakaalukaks täiskasvanuks, tuleks olla teadlik enda käitumistest ja vähendada digiaega, et investeerida päris kogemustesse.

Head soovitused on dr. Siegelil, kes on välja toonud 7 olulist igapäevast tegevust, mis aitavad tagada arengu nii füüsilise tervise kui mõtlemise osas ja ka enda aju arendada:

• Aeg endaga ehk enda mõtete ja tunnete tundma õppimine
• Uneaeg
• Keskendumiseaeg ehk teadlik aeg keskenduda ühele asjale segamatult korraga
• Puhkeaeg, kus sa lased ka enda ajul puhata ehk ei tee midagi, vaid lased kujutlusel minna ja lihtsalt oled
• Mänguaeg, mis oleks asjalike tegevuste kõrval samuti olemas
• Liikumisaeg, mis oleks teadliku plaani järgi ja ei oleks üle keha võimetest
• Suhtlemisaeg ja seda just laivis!

Õpilastel on ligipääs õpipäeval kasutatud slaididele eKoolis.