fbpx
Otsi
 

Uudised

ERAKOOL

Õpilased annavad panuse elurikkuse hoidmisele

09.06.2020

Käesoleval aastal tähistab Eesti looduskaitse 110. juubeliaastat, mis on pühendatud elurikkusele. Elurikas loodus on elujõulisem ja meil kõigil on võimalus anda oma panus selle hoidmiseks. Keskkonnaamet soovitab jätta aedades osa murust niitmata, et putukatel oleks õisi, millel toimetada.

4. b, 5. a ja 5. b klass rajasid loodusõpetuse tunni raames Audentese parki 2×2 meetri suuruse ala, et anda oma panus elurikkuse hoidmisele ja loodushoidliku mõtteviisi jagamisele. Esimene ala märgistati tiikide vahelisele alale teisipäeval, 26. mail. Seda ala ei niideta ning juures on ka infotahvel.

Reedel, 29. mail, ehitasid 4. b, 5. a ning 5. b õpilased veel ühe ala, kus muru ei niideta. Sedapuhku tehti teine ala suure koolimaja ees oleva parkla ning Tondi tunnelist suubuva tee juurde ja see on suurem kui esimene ala pargi keskel. Järgnevate nädalate jooksul saab ise kohale minnes ja ka fotode näol siin samas uudise all jälgida, mis taimed seal kasvama hakkavad ja millised putukad sinna tulevad.


Niitmata ala II nädal

Teisel nädalal pole veel taimed palju kasvada jõudnud ja niitmata ning niidetud aladel pole suurt vahet. Hetkel on kõrgeimaks kasvanud võililled, millel on arenenud seemned. Siiski on murus näha ka mitmeid teisi taimeliike, näiteks ristikut, raudrohtu ja mailast.
Koolipargis on ka erinevaid linde aktiivselt askeldamas näha, näiteks võib seal märgata veel lennuvõimetut rästa poega. Temale ei tohiks kindlasti liialt lähedale minna.


Niitmata ala III nädal

Võililledega võrdväärseks või ka kõrgemaks on kasvanud kõrrelised. Õitsejaid on veel vähe, kuid juba on näha mitmeid erinevaid taimeliike. Jälgime edasi!


Niitmata ala IV nädal

Taimed aina kasvavad! Niitmata aladel on vähenenud võilillede varte hulk ning selgelt kõrgeimaks on kasvanud kõrrelised. Ootame ja vaatame edasi, mis taimed end veel näitavad!


Niitmata ala VI nädal

Taimed alal kasvavad ikka tasapisi edasi. Seekord aitas taimi piltide järgi määrata Tartu Ülikooli doktorant Susanna Vain. Osad taimed on määratud täpsemalt (ehk liiginimeni) ja osad üldisemalt (ehk perekonnanimeni). Meie kahel niitmata alal kasvab teiste seas: kerahein, punane aruhein, murunurmikas, karutubakas, valge madar, tähttarn, nõiahammas, orashein, külmamailane, valge ristik, raudrohi, hiirekõrv ja ilmselt kadakkaer. Kõiki nimetatud taimi saab näha piltidelt.
Lisaks õnnestus pildile tabada nii linnas kui ka maal üsna tavaline, kuid huvitav lind – hall-kärbsenäpp. Nagu nimi vihjab, püüab tema omale õhust lendavaid putukaid toiduks. Pildil on näha, et kärbsenäpil õnnestus just keegi püüda ning seejärel einestas ta tiigipiirdel.


Niitmata ala VIII nädal

Mõni raudrohi juba õitseb ning peagi peaksid ka teised liigikaaslased valged liitõisikud moodustama. Raudrohi on tuntud ravimtaimena, mis soodustab vere hüübimist (näiteks võib tema lehte kergelt katki hõõruda ja seejärel haavale panna, et verejooks kiiremini seisma jääks) ning aitab köha vastu.
Piltidel on näha ka kimalast, kes on väga tubli abiline taimede tolmeldamisel. Tema on üks nendest, tänu kellele saame paljude taimede viljasid süüa.

 

Niitamata ala X nädal

Kuna alad on olnud pikalt niidetud, siis on seal palju kõrrelisi, kuid vähe õitsevaid taimi. Nemad vajavad pikemat aega niitmata olemist, et seal kasvama hakata. Siiski on mõned õitsevad taimed aladel ja nüüd on õnnestunud ka putukaid märgata. Oranži tagakehaga tume kimalane on tõenäoliselt kivikimalane (võib olla ka sorokimalane), suure kärbse moodi vahelduva kollase-tumeda-triibulise tagakehaga putukas on heril-kägusirelane. Sirelased on huvitavad putukad: nad oskavad lennata kohapeal ja nende välimus on erksavärviline ja triibuline, meenutades herilase või muu astlaga ehk nõelaga putukat ja seetõttu ei taha teised (nt linnud) neid väga süüa. See on nende kaitsekohastumus ning seda nimetatakse mimikriks ehk nende välimus jäljendab mürgise nõelaga putukate välimust, aga tegelikult sirelastel pole nõela. Kolmas ja kõige pisem putukas, kes pildile õnnestus püüda, on isane ahasmesilane (Lasioglossum).
Need putukad käivad õitel toitumas ja selle käigus tolmeldavad taimi ühelt õielt järgmisele lennates. Tänu sellele saavad taimedel seemned valmida ning järgnevatel aastatel uued taimed kasvada.

 

Niitmata ala XI nädal

Nüüd on aladel näha juba mitmeid erinevaid putukaid. Vaadake piltidelt, kes niitmata alasid külastavad, ja minge ka ise kohapeale uurima!

 

Niitmata ala XII nädal

Endiselt on aladel mitmekesine külastajaskond. Näiteks on näha, kuidas mõni kimalane (ehk suur karvane metsmesilane) lendab ala sees ja vahetus läheduses õielt õiele. Tema toitub niiviisi, kuid samal ajal tolmeldab ka taimi. Taimedele on tolmeldamine äärmiselt oluline, sest nemad on maa küljes kinni ja ise üksteise juurde liikuda ei saa. Seetõttu on kujunenud looduses olukord, mille puhul putukas saab taime õiest süüa ja samal ajal jääb tema karvade külge õietolm, mida ta ühelt taimelt teisele transpordib. Niimoodi saavad taimed viljastatud ning tekivad viljad. Viljadest saavad kasvada uued taimed ja samuti on viljad väärtuslikuks toiduks loomadele (näiteks toidutaimede viljasid söövad inimesed). Väga paljud taimed vajavad tolmeldajateks putukaid, osadele piisab ka tuulest.
Mõnel fotol on näha õietolmu putukate karvakeste küljes. Vaadake järele!

Jalus