ERAKOOLI UUDISKIRI

Õpilasesinduse liikme rollist

16.10.2020

Mirtel ja Joosep Toomas on 8. klassi õpilased, kes on 5. klassist alates osalenud aktiivselt õpilasesinduse töös. Nad on valitud ka erakooli nõukogusse ning kuuluvad õpilaste esindajana mitmesse koolielu kujundavasse töörühma.

Uurisime lähemalt, missugune on õpilasesinduse liikme roll ja mida asjaosalised sellest arvavad.

Mis ajendas teid oma klassi esindama?
Mirtel: Olin juba 5. klassis julge esineja ja suhtleja ning mul oli häid ideid, mida rakendada. Seega otsustasin kohe, kui õpilasesindusse mineku võimalusest kuulsin, et see on täpselt minu jaoks. Eeldasin, et õpilasesinduses on väga tore, ja nii ongi olnud.
Joosep Toomas: 5. klassis lihtsalt tahtsin õpilasesindusse minna ja näha, mis see on. Aga 6. klassis olin oma klassis ainuke, kes õpilasesindusse minna soovis. Ja ma läksin hea meelega, sest see on lõbus tegevus ja sa oled koolile lähemal kui lihtsalt õpilane. Näiteks kui ongi mingisugune probleem, siis annad endast parima, et seda lahendada.

Millised tegevused või üritused on teile õpilasesinduse töös kõige eredamalt meelde jäänud?
Mirtel: Mulle meenub esimesena 2019. aasta halloween’i pidu, kus ma aitasin kaasa päris palju. Olin üks õhtujuhtidest ning aitasin seda üritust korraldada ja kaasõpilaste seas haipida. Seega minu jaoks oli see nii lahe sündmus ja jäi hästi meelde. Olen saanud olla õhtujuht ka teistel üritustel.
Joosep Toomas: Mina pole ühtegi üritust täiesti ise korraldanud, kuid olen alati olnud igas korraldatud tegevuses üks väikene osa. Meeldejääv mälestus õpilasesindusest on kindlasti ka see kord, kui mina olin ainuke liige, kes koosolekule kohale tuli.

Mida tähendab teie jaoks õpilaste esindajaks olemine?
Mirtel: Nii saame õpilaste arvamusi ja ideid paremini kuuldavaks teha. Ühtlasi õpime väga palju. Näiteks seda, kuidas arvamust põhjendada, ennast julgelt väljendada, asjaosalistega läbi rääkida ja loomulikult ka teisi kuulata.
Joosep Toomas: See roll on kindlasti väga tähtis, sest tänu meile saab kogu koolipere õpilaste arvamusest teadlikuks. Ilma õpilasesinduseta ei oleks näiteks tehtud mõnda muudatust koolivormi asjus või üldse hakatud koolivormi teemal põhjalikumalt arutlema.
Mirtel: Ja me oleme korraldanud väga lahedaid üritusi.

Kui palju kasutavad klassi- ja koolikaaslased võimalust, et teie kaudu saavad nad oma mõtteid õpilasesinduses jagada?
Joosep Toomas: Koolivormi arutelu jaoks jagasid kõik väga palju oma mõtteid. Kui oli teada, et mina saan koolivormi arutelul osaleda, siis väga paljud, lausa mitmest klassist, kohe kirjutasid mulle ja andsid ideid.
Mirtel: Kui ma midagi küsin või mingi teema tõstatan, siis hakkab meil klassi grupis kohe arutelu. Vahepeal tuletavad inimesed mulle ka ise meelde, et „kui teil on jälle esinduse koosolek, siis ütle seda ja teist“. Nad on alati väga aktiivsed arvamust avaldama ja õnnelikud, kui nende mõtted saavad esindatud.

Kuidas teile tundub, kas õpilased saavad koolielu teemadel kaasa rääkida?
Mirtel: Ikka saavad. Koolivormi arutelul osaledes saime hea kogemuse. Meeldiv on see, et õpilaste arvamust üldse küsitakse ja meid arutellu kutsutakse.
Peab oskama ka kompromisse leida. Eri töörühmadesse kuuludes saame teada, mida arvavad asjadest teised huvigrupid, näiteks õpetajad või juhtkond.

Millega saavad põhikooli õpilased olla noorematele eeskujuks?
Mirtel: Praeguses olukorras võiks eeskuju näidata käsi pestes, kui lähed sööma. Järgimist vääriv teguviis on ka see, et suuremate klasside õpilased ei jookse mööda koridore.
Isiklikku eeskuju näitan veel sellega, et jään kõigiga suheldes viisakaks ja ütlen alati tere. Seda võiksid kõik teha, sest inimestele pakub rõõmu, kui neid märgatakse. Kannan ilusasti ja eeskujulikult ka koolivormi.
Joosep Toomas: Lihtsalt tuleks olla normaalne. Kuigi seda rõhutatakse, et oleme väiksematele eeskujuks, siis mina küll nooremana ei jälginud, kuidas keegi suurem käitus. Olin mina ise: tegin ja käitusin nii, nagu oskasin.

Mis võiks koolielus näiteks kümne aasta pärast olla teisiti?
Mirtel: Õpe võiks rohkem oleneda õpilase huvidest. Nii saaks õpilane enam keskenduda just nendele ainetele, milles ta on hea ja mis talle meeldivad.
Koolis võiks õpetada rohkem ka näiteks põllumajandust või lihtsalt seda, kuidas vilju kasvatada. Linnakoolis me seda praegu õppida ei saa.
Joosep Toomas: Ma loodaks samuti seda, et näiteks 5. klassist alates oleks võimalik teha rohkem valikuid oma õppeainete suhtes. Kindlasti peaksid jääma põhiained samaks, kuid näiteks keeleõppe valik võiks suureneda.
Mirtel: Rohkem võiks olla keelereise välismaale või lihtsalt vahetusnädalaid teistes koolides: oleks ju huvitav näha, kuidas mujal elu käib.

Missugune õpilane võiks õpilasesindusse tulla?
Mirtel: Tegelikult võiks õpilasesinduses olla erinevaid inimesi. Näiteks kui sa oled väga hea kuulaja, aga vaiksema loomuga, siis saadki siin õppida, kuidas julgelt arvamust avaldada. Kindlasti sobib õpilasesindusse ka keegi, kes on julge ja sõbralik ning keda kõik klassis usaldavad. Kui oled lahke ja üleüldse selline hakkaja inimene, siis on õpilasesindus sinu jaoks lausa perfektne.
Joosep Toomas: Ma arvan sama. Tegelikult on õpilasesindusse oodatud kõik, kes soovivad siin osaleda. Õpilasesinduse liige peaks olema valmis enda arvamust avaldama ning klassi arvamust küsima ja esindama. Ta peab olema ka hea suhtleja.
Mirtel: Kui mõni õpilane juba mõtleb, et õpilasesindus võiks olla midagi tema jaoks, siis tasub proovida ja õpilasesindusse tulla. Siin on tore!