Uudised

SPORDIGÜMNAASIUM

Õpilaskonverents andis palju uusi teadmisi endas peituvate ressursside kasutamiseks

02.04.2018

27. märtsil toimus spordigümnaasiumi õpilaskonverents „Kuidas endas peituvaid ressursse targalt kasutada“, kuhu olid kaasatud kõik õpilased, õpetajad, treenerid ning kaheksa külalist.

Päeva esimeses pooles oli kõigil võimalus kuulata Tallinna Ülikooli Loodus- ja Terviseteaduste instituudi dotsenti Kristjan Porti, kelle loeng „Ei millestki maailma tippu?“ sisaldas endas kuhjaga kogemusi, mida jagada ja hunnikus teadmisi, millest meie õppursportlased, treenerid, õpetajad kui ka muud huvitatud osa said. Ettekandest tuli välja, kuidas paljud maailma tipud on spetsialiseerunud enda erialale suhteliselt hilja, mis on kaasa aidanud mitmekülgsele ja pikaajalisele arengule. Samuti jäi kõlama mõte, kuidas liiga vara ühe ala tähtsustamisega võib tulla kaasa ka see, et mõeldakse väga lühiajaliselt ehk kuni järgmise võitluseni ja ei arvestata pikaajalist arengut soodustavate otsuste ning tegevustega, mis võib kahtluse alla seada enda ala nii-öelda tippaega jõudmise.

Samuti tuli esitluselt välja mõte, kuidas sellest, et oled füüsiliselt tugev ja võimekas ei ole midagi kasu, kui sportlast on võimalik lihtsasti närvi ajada ja tasakaalust välja viia. Lisaks toodi välja, et meie kuulajaskonna vanuses (16–18 aastased) tuleks arengu soodustamiseks hakata ka enda väärtustega tegelema ja muutuda professionaalsemaks oma treeningutes – mitte lihtsalt ei lähe trenni, vaid ise suunad enda arengut treeningul kvaliteetselt tegutsedes ehk kui palju sa pingutad ning millele ja kui teadlikult sa keskendud.

Kui Kristjan Port suunas mõtlema treeningu kvaliteedile, siis õppimise kvaliteedi soodustamise osas käis rääkimas Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro. Tema esitlus keskendus peamiselt õppimist soodustavatele tegevustele, mis tegelikult on ülekantavad ka spordi konteksti. Grete tõi enda esitluses välja, kuidas mingite teadmiste ja oskuste kinnistamiseks on vaja tulla nende juurde uuesti ja uuesti tagasi ehk neid korrata, aga just ise meenutamise, arutlemise või analüüsi teel ehk nii, et su aju oleks seejuures aktiivne, selle asemel, et passiivselt lihtsalt asju üle lugeda. Nii et kui õpetajad või treenerid samu asju kordavad, uuesti läbi proovivad või lasevad analüüsida, siis selle eesmärgiks on neid oskuseid või teadmisi kinnistada. Samuti võiks olla palju kasu suhtumisest, et kui „su aju ei kärssa, siis see ka ei arene“, mis spordis samuti väljendub oskuste arendamisega, kus segaduses olek, ebaõnnestumised või muud ebamugavad olukorrad treeningul, on vajalikud selleks, et areneda. Järelikult, kui ennast nii õppimises kui spordis pidevalt mugavalt tunda ja ei teki kunagi segaduses tunnet või ebaõnnestumisi, võib areng olemata jääda. Loengu ajal oli kõikidel võimalik ka aktiivselt kaasa mõelda ning omavahel arutleda erinevatel õppimise teemadel. Peale lõunat said õpilased valida kolme töötoa vahel, kus osaleda.

Esimest töötuba, teemal „Uute ressursside loomine“, viisid läbi Kristina Kuusk, Gerd Kanter ja Hans Üürike. Oma mõtted töötoast pani kirja õpetaja Toomas Uuskam.

Agu Sihvka kombel kõike ausalt ära rääkides pean alustama sellest, et töötuppa suundudes oli mul kotis kaasas hulk parandamata töid ning mõtteis plaan tegelda multitaskinguga. Plaaniks see jäigi, sest külaliste räägitav köitis esimesest hetkest kogu mu tähelepanu. Pärastpoole adusin sedagi, et nii vaikselt ja keskendunult 90 minutit midagi jälgivad õpilased pole ka kaugeltki igapäevane vaatepilt. Telefonidki püsisid truult taskus.
Esinejakolmik rääkis nende kasutuses olnud aja raskusteta ja tihedalt täis, jõudes punktuaalse täpsusega ringi peale teha kohtumise alguses välja hõigatud teemaderingile. Milliseid nõuandeid ja sõnumeid üks noorsportlane siis töötoast kõrva taha võis panna (ja loodetavasti panigi)?

  • Õppimine on tähtsam kui sport, sest haridus on see, mis alles jääb, kui sportlaskarjäär on lõppenud.
  • Kui sul on tõsine soov jõuda oma ala maailma parimate sekka, siis on oluline iga pisimgi detail.
  • Kui sinust ei peakski saama tippsportlast, siis on ka palju teisi võimalusi jääda oma südamelähedase alaga seotuks – treenerina, mänedžerina, füsioterapeudina, massöörina jm.
  • Meedia on nagu kahe teraga mõõk, millega ringikäimisel pead olema valvas. Oluline on hoida meediaga häid suhteid ja kasutada neid teadlikult endast positiivse kuvandi loomiseks. Samas võib üksainus läbimõtlemata sõnavõtt või ebaõnnestunud intervjuu sedasama kuvandit pöördumatult rikkuda.
  • Sportlane peab olema ajakirjanduse ette astudes selleks valmistunud ehk omama nn tagataskukaarte teema enda jaoks sobivasse kanalisse juhtimiseks ning samas vältima provokatsioonidega kaasaminemist. Ehk siis – kasuta meediat ära oma huvides, mitte ära poe selle eest peitu, ära alahinda seda ega lase meedial ennast ära kasutada!
  • Sotsiaalmeediasse postitades mõtle alati hoolikalt läbi, kuidas üks või teine postitus võib mõjutada sinu kui sportlase kuvandit nii üldsuse, eeskuju järgijate kui toetajate silmis. Lähtu sellest, et tühipostitused ei tule kasuks sinu tõsiseltvõetavusele ja öised peopostitused seavad kahtluse alla su motivatsiooni anda endast spordi heaks maksimumi.
  • Sponsorite leidmine on Eestis raske, seetõttu mõtle nende poole pöördudes hoolikalt läbi, kuidas ennast atraktiivseks teha ning mida on sul omalt poolt vastu pakkuda. Ja kui koostöö on kord juba alguse saanud, siis ära unusta, et see on kahepoolne – hoia sponsorit kursis oma tegemistega ning pea teda meeles kasvõi isikliku postkaardikesega kaugelt võistlusreisilt. Ning ära unusta – oma mainet kahjustades kahjustad ühtlasi sponsori oma!

See oli vaid väike osa töötoa seinte vahel kõlanud elulistest näpunäidetest. Usun, et mõtlemisainet jagub noorel sportlasel kauemaks. Aga eks mõtlev sportlane olegi see, kellele tulevikus pöialt tahame hoida.

Teine töötuba, mida viisid läbi Martti Aljand ning Tanel Laanmäe, oli teemal „Ressursside valekasutus ja röövlid“, milles osales kõige rohkem huvilisi. Mõtted, mis jäid kõlama ja millest kasulikku enda jaoks kaasa võtta:

  • Olulisel kohal vigastuste ennetamisel ja nendega toimetulekul on avatud suhtlemine treeneriga kui ka oskus ise otsuseid vastu võtta, arvestades enda füüsilist heaolu, selle asemel, et kõigega, mida öeldakse, pimesi kaasa minna.
  • Treeneril ei ole „röntgenit”, millega noorte sisse näha, nii et tagasiside andmine treenerile on enda arengu soodustamiseks ja ka tervislikuks arenguks väga oluline.
  • Vigastuste ennetamisel oluline ka pühenduda lihaseid taastavatele tegevustele (lihashooldus, taastumisvahendid ja taastavad tegevused), kui ka puhkuse võtmine suurte koormustega treenimisel (mitte ainult füüsiliselt, vaid ka vaimselt ennast välja lülitada).
  • Räägiti ka õpetlikest kogemustest, kus treenimisega ja võistlemisega jätkamine, kuigi oleks kasulikum olnud paus võtta ja kehale puhkust anda, viis korduvate vigastusteni ja just tähtsate võistluste ajal.
  • Samuti andis tõestust puhkuse olulisusest ka see, kui pärast vigastust tagasi tulles ehk pärast sunnitud puhkust, tulid mitmed rekordidki.
  • Seega ressursside kasutamiseks, tuleb osata ka enda keha kuulata ja nii füüsilisi kui vaimseid ressursse ka laadida.

Kolmanda töötoa teemaks oli „Ressursside laadimine“ ning töötoa külaliseks oli Gert Kullamäe, kes avas teemat läbi oma kogemuse ja näidete. Teda oli toetamas ning küsimusi esitamas spordigümnaasiumi direktor Priit Ilver. Õpilased tundsid huvi ning soovisid saada vastuseid, kuidas rasketest hetkedest üle saada ning edasi minna. Kullamäe tõi välja, et tema suureks ressursiks on olnud inimesed tema ümber – tiim, perekond ja sõbrad. Meeskonnamängijana on ta kogenud, et tugi on alati kõrvalt võtta. Kullamäe tõi veel välja, et sport ja korvpall ei ole tema jaoks kunagi olnud töö, vaid pigem see tegevus, mida ta naudib. Ka see on olnud tema jaoks ressurss. Jututeemaks tõstatus ka see, et erinevatel inimestel on erinevad vajadused ning Kullamäe jaoks on olnud oluline rutiin, mis aitab ennast joonel hoida. Veel rõhutas ta hariduse olulisust ja võimalustest haaramist ning toonitas, et igal sportlasel võiks olla enda mentor, kellelt raskel hetkel nõu küsida.

Pärast töötubade lõppemist koguneti uuesti kooli aulasse, kus kõik külalised said end lühidalt tutvustada ning mille järgselt toimus paneeldiskussioon huviliste küsimustega. Kõik külalised said võimaluse jagada enda spordilugusid ehk kuidas jõudsid enda spordi juurde ja mida on neile senine teekond andnud. Huvitav oli kuulata, kuidas kõigi teekonnad on olnud väga erinevad ja mitte üldse nii-öelda sirgjoonelised. Samuti said nad jagada mõtteid fun’i ja tippspordi ühendamisest, kus kõiki ühendas see, et nad olid õppinud naudingut leidma enda igapäevasel treeningul, mis küll väljendus erinevatel viisidel, aga mõte jäi samaks. Tegusale päevale pani punkti ühispildi tegemine.

 

Jalus