SPORDIGÜMNAASIUM

Õpilaskonverentsil õppisid noored enda ressursse kasutama

02.04.2018

27. märtsil toimus spordigümnaasiumi õpilaskonverents „Kuidas endas peituvaid ressursse targalt kasutada“, kuhu olid kaasatud kõik õpilased, õpetajad, treenerid ja kaheksa külalist.

Tippu jõuda aitavad teadlikkus ja mitmekülgsus
Päeva esimeses pooles esines Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi dotsent Kristjan Port loenguga „Ei millestki maailma tippu?“.
Sellest ettekandest tuli välja, et paljud maailma tipud on spetsialiseerunud enda erialale suhteliselt hilja. Tänu sellele on nad saanud areneda mitmekülgselt ja pikka aega. Pühendudes liiga vara ühele alale, mõtleb sportlane väga lühiajaliselt ehk kuni järgmise võitluseni. Selline suhtumine ei soodusta pikaajalist arengut ja vähendab võimalust omal alal tippu jõuda.
Kristjan Port märkis, et füüsilisest võimekusest ei ole kasu, kui sportlast on võimalik lihtsasti närvi ajada ja tasakaalust välja viia. 16–18-aastane noor, kes soovib areneda, peaks hakkama tegelema ka enda väärtustega ja muutuma treeningutel professionaalsemaks: sportlane peab ise täpselt teadma, kui palju ta pingutab ja millele keskendub.

Kui aju ei kärssa, siis see ka ei arene
Kui Kristjan Port suunas mõtlema treeningu kvaliteedile, siis õppimise kvaliteedist rääkis Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro. Tema loeng keskendus õppimist soodustavatele tegevustele, mida saab üle kanda ka spordi konteksti.
Grete Arro rääkis sellest, kuidas mingi teadmise või oskuse kinnistamiseks on vaja tulla selle juurde üha uuesti tagasi. Kuid korrata tuleb just aktiivse meenutamise, arutlemise või analüüsi teel. Ta märkis, et nii õppetöös kui ka spordis on segaduses olek, ebaõnnestumised ja muud ebamugavad olukorrad arenemiseks vajalikud. Kui inimene tunneb ennast alati mugavalt, siis ei pruugi ta areneda.
Loengu ajal oli kõigil võimalik kaasa mõelda ja omavahel õppimisteemadel arutleda.
Peale lõunat said õpilased valida kolme töötoa vahel.

Töötuba „Uute ressursside loomine“
Seda töötuba juhtisid vehkleja Kristina Kuusk, kettaheitja Gerd Kanter ja spordimänedžer Hans Üürike.
Oma mõtted sellest kokkusaamisest pani kirja õpetaja Toomas Uuskam: „Agu Sihvka kombel kõike ausalt ära rääkides pean alustama sellest, et töötuppa suundudes oli mul kotis kaasas hulk parandamata töid ja peas plaan tegelda rööprähklemisega. Plaaniks see jäigi, sest külaliste räägitav köitis esimesest hetkest kogu mu tähelepanu.
Pärastpoole adusin sedagi, et nii vaikselt ja keskendunult 90 minutit midagi jälgivad õpilased pole kaugeltki igapäevane vaatepilt. Telefonidki püsisid truult taskus.
Esinejate kolmik rääkis nende kasutuses olnud aja tihedalt täis, jõudes punktuaalselt ringi peale teha kohtumise alguses välja hõigatud teemadele. Nõuandeid, mida üks noorsportlane siit töötoast kõrva taha võis panna (ja loodetavasti panigi), oli hulganisti.

• Õppimine on tähtsam kui sport, sest haridus on see, mis alles jääb, kui sportlaskarjäär on lõppenud.
• Kui sul on tõsine soov jõuda omal alal maailma parimate sekka, siis on oluline iga pisimgi detail.
• Kui sinust ei peakski saama tippsportlast, siis on ka palju teisi võimalusi jääda oma südamelähedase alaga seotuks. Võid töötada näiteks treeneri, mänedžeri, füsioterapeudi või massöörina.
• Meedia on kahe teraga mõõk, millega pead olema valvas. Hoia meediaga häid suhteid ja kasuta neid teadlikult enda positiivse kuvandi loomiseks. Samas pea meeles, et üksainus läbimõtlemata sõnavõtt või ebaõnnestunud intervjuu võib selle kuvandi pöördumatult rikkuda.
• Sportlane peab ajakirjanduse ette astumiseks valmistuma: tagataskus olgu plaan, kuidas juhtida jutt endale sobivale teemale. Samas ei tohi kaasa minna provokatsioonidega. Ehk siis: kasuta meediat oma huvides, mitte ära poe selle eest peitu. Ära alahinda meediat ja ära lase meedial ennast ära kasutada!
• Sotsiaalmeediasse postitades mõtle alati hoolikalt läbi, kuidas üks või teine sõnum mõjutab sinu kui sportlase kuvandit üldsuse, järgijate ja toetajate silmis. Tühipostitused ei lisa autoriteeti ja öine peopostitus paneb kahtlema, kas annad endast spordi heaks maksimumi.
• Sponsoreid on Eestis raske leida. Seetõttu mõtle nende poole pöördudes hoolikalt läbi, kuidas saad ennast atraktiivseks teha ja mida võid sponsorile vastu pakkuda. Kui koostöö on kord juba alguse saanud, siis hoia sponsorit oma tegemistega kursis ja pea teda meeles kasvõi kaugelt võistlusreisilt saadetud postkaardiga. Ära unusta, et oma mainet kahjustades kahjustad ühtlasi sponsori mainet!
  See oli vaid väike osa töötoas kõlanud näpunäidetest. Usun, et mõtlemisainet jagub noorel sportlasel kauemaks. Eks mõtlev sportlane olegi see, kellele tahame tulevikus pöialt hoida.

Töötuba „Ressursside vale kasutus ja ressursiröövlid“
Ujuja Martti Aljandi ja odaviskaja Tanel Laanmäe korraldatud töötoas osales kõige rohkem huvilisi. Ka sealt võtsid osalejad kaasa palju kasulikke mõtteid.

• Vigastuste ennetamisel ja nendega toimetulekul on oluline suhelda treeneriga avatult ning võtta otsuseid vastu ise, arvestades enda füüsilist heaolu.
• Treeneril ei ole röntgeniaparaati, millega noore sisse näha. Treenerile tagasisidet andes soodustab sportlane enda tervislikku arengut.
• Vigastuste ennetamiseks tuleb rakendada tegevusi, mis lihaseid taastavad. Ühtlasi tuleks suurte koormustega treenimisel võtta puhkust, et ennast nii füüsiliselt kui ka vaimselt välja lülitada.

Töötuba „Ressursside laadimine“
Kolmanda töötoa külaline oli korvpallitreener ja endine korvpallur Gert Kullamäe, kes avas teemat „Ressursside laadimine“ oma kogemuse ning näidete kaudu. Teda toetas ja küsimusi esitas spordigümnaasiumi direktor Priit Ilver.
Õpilased tundsid huvi, kuidas rasketest hetkedest üle saada ja edasi minna. Kullamäe rõhutas, et tema suureks ressursiks on olnud inimesed tema ümber: tiim, perekond ja sõbrad. Meeskonnamängijana on ta kogenud, et tugi on alati kõrvalt võtta. Kullamäe lisas, et sport ja korvpall ei ole talle kunagi olnud töö, vaid pigem niisugune tegevus, mida ta naudib. Ka see on olnud tema jaoks ressurss.
Jututeemaks kerkis veel see, et inimestel on erinevad vajadused. Näiteks Kullamäele on olnud oluline rutiin, mis aitab tal ennast joonel hoida. Veel rõhutas ta hariduse olulisust ja võimalustest haaramist ning toonitas, et igal sportlasel võiks olla mentor, kellelt raskel hetkel nõu küsida.

Konverentsi lõpetas ühine vestlusring
Pärast töötubasid koguneti uuesti kooli aulasse, kus kõik külalised said end lühidalt tutvustada. Seejärel toimus arutlus, mis põhines huviliste küsimustel. Iga külaline jagas enda spordilugusid ehk seda, kuidas ta on jõudnud enda spordiala juurde ja mida on talle senine teekond andnud. Selgus, et külaliste sporditeekonnad on olnud väga erinevad ja üldse mitte sirgjoonelised.
Aruteluringis jagati mõtteid ka rõõmu ja tippspordi ühendamisest. Kõiki esinejaid iseloomustab see, et nad on õppinud enda igapäevasel treeningul naudingut leidma.
Tegusale päevale pani punkti ühispildi tegemine.

Esinejad jäid konverentsiga rahule
Konverentsil esinenud sporditippude tagasiside oli väga positiivne. See üritus andis neile võimaluse panustada noorte arengusse, jagades nii mõnusaid kogemusi kui ka kasulikke õppetunde, mida tippsportlased on enda karjääri jooksul kogenud. Esinejad kinnitasid, et selline kogemuste jagamine võiks olla iga tippsportlase normaalne panus Eesti spordi tulevikku. Kiideti ka kuulajate kaasatust ja asjalikke küsimusi, mis näitab, et paljud noored on valmis juurde õppima, et enda arengule kaasa aidata.
Ürituse kohta tagasisidet andes oli mitmel esinejal veel palju kasulikke mõtteid, mille iga noor sportlane võiks kõrva taha panna.

Gert Kullamäe näiteks rõhutas, et olukordi, kus tuju ei ole kõige parem, tuleb kõigil ette. Oluline on sel juhul leida rõõmu ja naudingut mõnest enda meelistegevusest. Ta lisas, et meeskonnaalades on just tiimitöö tihti see, mis teeb trenni nauditavamaks. „Üksteise toetamist ja ergutamist võiks üle kanda ka individuaalaladele, kui noortel on grupitreeningud. Koos on raskustest lihtsam üle saada,“ märkis Kullamäe.

Kristina Kuusk ütles, et tegutseda tuleb julgelt ja ei tasu kuulata teiste manitsusi: „Ärge kartke ebaõnnestuda! Tagasilöögid viivad pigem edasi. Oluline on see, et kui kukud, siis pühid põlved puhtaks ja jätkad teed.“
Kristina rõhutas ka seda, et puhkus on aktiivse elu väga tähtis osa, sest see aitab pärast kvaliteetselt edasi minna. Arvamus, et mida rohkem teed, seda tugevamaks saad, viib läbipõlemiseni. Ta julgustas ka võimalikult suurelt unistama: „Midagi ei juhtu, kui sa seda eesmärki ei saavuta. Olulisem on nautida sammsammulist teekonda unistuse poole.“

Tanel Laanmäe pani noortele südamele, et üle treenida ja vigastusi eirata ei tohi: „Kui oled ikka katki, siis tuleb paus võtta, korralikult mõelda, miks see nii läks, ja järgmine kord targemini treenida.“
Tanel ütles, et mida varem saab sportlane koos treeneriga trennisüsteemi paika, seda parem. See aitab teadlikult õigel ajal pidurit panna või gaasi vajutada. Koostöö sujub juhul, kui treener kuulab sportlast ja sportlane suhtleb avatult. „Tähtis on hoida tervist, treenida teadlikult ja kuulata iseenda keha,“ rõhutas Tanel.

Martti Aljandi sõnul on arengus kõige olulisem treeneri ja sportlase omavaheline suhtlemine: „See võiks olla koostöö, mitte võitlus. Treener peab trennis selgitama, miks midagi tehakse. See on ka treenerile endale hea, sest siis mõtleb ta ise kõik põhjalikult läbi.“