ERAKOOLI UUDISKIRI

Õppisime oskuslikku kirjutamist

04.04.2022

14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva ja Drakadeemia koostas sel puhul juba mitmendat aastat kirjutamisnädala ülesanded. Drakadeemia õpetab oskuslikku kirjutamist ja need ülesanded on sageli paras pähkel, mille lahendamisel tuleb välja tulla mugavustsoonist ning panna oma loovus proovile.
Meie kooli 8. ja 9. klassi õpilased võtsid Jan Kausi nädalase väljakutse vastu ja kirjutasid tema antud ülesannete põhjal iga päev vaimukaid tekste. Jagame põnevamaid pärleid ka teiega.

Esmaspäev, 14. märts
Kirjuta põhjendus väitele „Üks sõna ütleb rohkem kui tuhat pilti“. Või siis põhjendus, miks see väide paika ei pea.

Vaidlen sellele väitele vastu ja leian, et õige on ütlus „Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna“. Üks sõna ei saa edasi anda isegi seda, mida sisaldab endas üks pilt. Ühes pildis on keskkond ja emotsioonid. Seda kõike aga üks sõna edasi anda ei saa.
Markus, 8.a

Isiklikult olen ma selle väitega täiesti nõus. Põhjus on selles, et kui sa mõtled näiteks sõnale „rõõm“, siis seostub inimestel sellega rohkem asju ja see on individuaalne, aga pildil saab näidata ainult kindlaid asju. Pole võimalik kujutada pildil rõõmu ilma kindla näiteta, nagu näiteks pere, kes naudib koos õhtusööki, või sõbrad rannas ilma nautimas ja sellest rõõmu tundmas. Iga sõnaga seostuvad inimestel oma kogemuste, mõtteviisi ja unistuste põhjal oma sündmused, inimesed või kohad. Lühidalt öeldes pakub sõna rohkem sisu kui pilt, aga see oleneb ka sõnast endast.
Mia, 8.b

Üks sõna võib öelda rohkem kui tuhat pilti, sest inimeste peamine suhtlusvahend on rääkimine. Öeldes kellelegi ühe tugeva sõna (näiteks „vihkan“ või „armastan“), võib see sõna inimesele igaveseks meelde jääda ja ükski pilt ei suudaks väljendada seda valu või rõõmu, mida see sõna inimeses tekitas.
Desiree, 9.a

„Üks sõna ütleb rohkem kui tuhat pilti’“ pole minu arust tõene väide. Toon näite oma elust. Minu ema vanematele meeldib väga reisida. Mu vanaemal on kombeks teha igal reisil palju pilte. Peale reisi neid külastades saan ma osa nende rõõmust, kui nad mulle neid pilte näitavad. Erinevaid pilte vaadates tekib mul küsimusi, mõtteid ja emotsioone. Neid pilte nähes saan nende reisist palju rohkem teada, kui küsides neilt, et nad võtaks reisi kokku ühe sõnaga. Minu arvates hoiavad pildid endas rohkem emotsiooni kui üks sõna.
Grete Maria, 9.a

Üks sõna, mida sa kellelegi ütled, on sõna, mida sa päriselt mõtled, ja see on sõna, mida sa kellelegi öelda tahad. See sõna on reaalne ja seda ei saa tagasi võtta. Pilte saab tänapäeval monteerida ja nendel pole enam eriti suurt tähendust.
Patrik, 9.b

See väide on tõde, sest sotsiaalmeedias on palju pilte, kus on näha ainult rõõmsaid ja toredaid emotsioone, aga pildi taga võib tegelikult olla inimene, kes pole üldse rõõmus. Inimene võib teha palju pilte ja öelda piltidel, et ta armastab sind. Kui aga inimene ütleb sulle seda nelja silma all, siis on tunne palju ehedam ja sa usud, et ta armastab sind.
Joosep Toomas, 9.b

Teisipäev, 15. märts
Kirjuta pidulik pöördumine, kasutades ainult küsilauseid.

Kõne kooli lõpetamisel
Kas olete täna rahulolevad ja õnnelikud, et üks oluline periood teie elus on läbitud? Kas ootate põnevusega homset ja vaatate tulevikku rahulolevalt ja lootusrikkalt, täis usku enesesse? Kas teate, kuidas ja kus jätkate oma haridusteed, mis elukutset soovite omandada, ning kas olete mõelnud, milliseid raskusi ja takistusi tuleb selleks ületada? Kas olete valmis andma endast kõik, et oma unistusi ellu viia? Kas olete valmis astuma uude etappi oma elus, valmis ületama tõkkeid ja takistusi, valmis uuteks avastusteks ning saavutusteks? Kas tahate püüelda oma eesmärkide poole, lennata kõrgele ja kaugele? Vaadake endasse ja küsige, kas saate nendele küsimustele vastata jaatavalt.
Romek, 8.a

Kas meie vanaisal on täna juubel? Kui vanaks ta saab? Kes on meie suguvõsas kõige õiglasem inimene? Kelle nõuanne on alati kõige parem? Kes on õpetanud kõik lapselapsed jalgrattaga sõitma? Kellele me soovime palju tervist ja õnne?
Ester, 8.a

Kas täna mitte pole imeline päev kirja kirjutamiseks? Oodates ja lootes vastust tuleb ju uni peale või kuidas? Mõeldes teile, tekib mul küsimus, mis toimub. Kas elu on pakkunud teile viimasel ajal midagi lummavat?
Annet, 8.b

Kas te, armsad inimesed, olete valmis kuulama? Kuidas on nii juhtunud, et just tänasel ilusal päeval oleme kõik koos siia sattunud? Kas kellegi sünnipäeva tähistama? Võib selleks olla meie klassi ilusaim tüdruk? Mina arvan küll nii. Aga teie? Kas te jagate mu arvamust, kui väidan, et see silmipimestavalt ilus tüdruk on ka vaimustavalt tark? Vist olete teiegi märganud, et tema ruumi astudes tuleb päike välja ja kõrvus hakkab mängima rõõmus muusika? Kas olen ainuke või jagate kõik mu arvamust? Kui palju torti plaanime täna tema auks süüa? Kui villi oma varbad tantsida?
Kas sa, armas sünnipäevalaps, palun puhuksid meie kõigi rõõmuks küünlad ja sooviksid oma sünnipäevasoovi? Kas tõuseme ja hüüame talle kõik koos palju õnne sünnipäevaks? Kas hüüame ühe korra veel?
Jan, 9.a

Kolmapäev, 16. märts
Kirjuta armastuskiri, kasutades ainult muutumatuid sõnu (määr-, side- ja hüüdsõnu).

Oo! Kahekesi ning kaugele. Täna, homme ja kauaks. Alati kahekesi.
Markus, 8.a

Käpukil, nukralt ja kurvalt hiljuti veel üksinda, ent nüüd rõõmsalt ja lõbusalt kahekesi koos.
Selene, 8.a

Oo, et varsti vaid!
Hei, aitäh, et harva, kuid ilusti. Kuigi vaikselt, ent ometi hästi. Justkui ei, kuid siiski jah. Ehkki täna ära, siis varsti tagasi koos.
Alati tagasi, seni kuni koos, sest koos ometi nii ilusti ja hästi. Ai, kui väga ilusti ja hästi!
Jan, 9.a

Hei-hei! Kõrval alati ning ilusti koos. Sellepärast et kiss-kiss ja väga hästi koos … Juhuu! Palun igavesti kahekesi, kuna halvasti üksi. Vastu seal alati ning kunagi või siis harva üksinda. Täna kaasa? Jah, alati! Kiss-kiss!
Anna Greta, 9.a

Aga või kuid? Kuna või sest? Kuigi või ehkki? Ja või ei? Okei, aitäh.
Lisette, 9.b

Neljapäev, 17. märts
Kirjuta lühike lugu endale olulisest helist.

Kuulen seda särinat juba kaugelt. Kõlab, nagu pauguksid väiksed pommid läheduses. Lähemale minnes näen pisikesi rasvatilkasid lendamas üle panni läve nagu kosk, mis vahutab. See hääl rahustab mind ning ma unustan kõik, mis mu peas toimub. Tegemist on pannil praadivate pelmeenidega.
Sten, 8.a

Elas kord Müra. Ta oli vali ja segav ning kõik teised helid vihkasid teda. Ühel tavalisel valjul päeval nägi Müra pargis ringi jalutades ühte kummalist heli. See oli Vaikus, kes istus haudvaikselt pingi peal.
Müra oli väga huvitatud Vaikusest, sest ta oli täpne vastand Mürale. Kui Müra Vaikusele lähenes, ei jooksnud Vaikus minema, vaid hakkas Müraga jutustama. Sellest päevast saadik said nad headeks sõpradeks ning peagi armusid. Mürale ja Vaikusele sündis õige pea Taustamüra, kes oli vali nagu Müra, kuid rahustav nagu Vaikus.
Anett Karoline, 8.a

Kui mul on tuju paha, siis ei aita jäätis ega ilus ilm. Aitab ainult üks asi: minu kassi Kiisu-Miisu vaikne nurrumine.
Õhtul ei tule und. Keeran ja pöörlen voodis edasi-tagasi. Ja siis tuleb kass ning koos tema nurrumisega uni.
Õppimisega ei saa hakkama. Viskan raamatud nurka ja põrnitsen aknast välja. Lauale hüppab kass, vaatab mulle otsa ja paneb enda nurrmootori tööle. Korjan õpikud põrandalt kokku.
Jass, 8.a

Kõigil on oma oluline heli. Minu jaoks oluline heli tuleb väga ilusast ja imelisest pillist klaverist. Klaveriheli on minuga olnud 11 aastat, mistõttu on see ka väga eriline. 4-aastane Nora armus klaverihelisse, kui ta esimest korda seda kuulis.
See heli tekitab erinevaid tundeid. Kui osata väga ilusasti seda heli teha, on ka sul endal väga hea ja mõnus olla. Aga kui nii hästi välja ei tule, siis on pisarad, kurbus ja kurjus. See heli on mulle oluline, sest ainult selle heliga ma olen loominguline, tunnen tundeid, mis teevad mulle ainult head, ning see heli aitab mul oma probleemidest lahti saada.
Nora Getter, 8.b

Mõtlema hakates tuleb mulle esimesena imelikul kombel pähe kardimootori mürin. Saan aru, et see on mulle väga tähtis heli sellepärast, et see on ka suur osa minu elust. Nimelt meenub mulle sellega seoses iga kord hetk, kui hakkame vaikselt raja äärde jõudma ja puude tagant kostab esimeste rajal olijate mootorimürinat.
Sellel hetkel tekib mul alati päris mitu positiivset emotsiooni. Kõhtu tekivad elevusest liblikad, motivatsioon tõuseb lakke ja tuju läheb paremaks, sest ma tean, et kohe saan ka mina minna rajale ja teha seda, mida armastan.
Mia, 8.b

On soe tuulevaikne suveõhtu. Asun oma lemmikul kodumaa saarel, seal, kus hing puhkab. Vaatan üksinda, kuid mitte üksildasena, päikeseloojangut kohas, kuhu võõrad ei oska tulla. Naudin hetke iseendaga, tundes end muust maailmast isoleerituna. Minu kõrvadele laulab õhtust ballaadi männi tipus kükitav linnuke. Kaugusest on kuulda, kuidas laine mahedalt loksub ja meri salapäraselt kohiseb. Kuskilt tundmatust suunast kostab inimeste rõõmukilkeid. Seal istudes kuulan ma rahu kõla.
Grete Maria, 9.a

Vaikus on heli, mida inimesed harva kuulevad. Enamik inimesi läheb läbi terve elu ilma tõelist vaikust kuulmata. Selle üle, kas vaikus on üldse heli, vaieldakse palju. Kas vaikus on heli või on ta see, kui heli pole? Vaikus, mida inimesed nimetavad vaikuseks, pole vaikus. Me alati kuuleme. Ainult surmale näkku vaadates, kui armastatute nutt ja meditsiiniseadmete piiksumine lõppevad, kuuled sa vaikust, mis on tõeline ja päris.
Mis iganes vaikus inimestele on, see meeldib mulle. Vaikuses sa istud ja kuulad. Vaikuses sa kuuled nii palju. Sa kuuled, kuidas süda su sees lööb ja kuidas veri su sees voolab. Sa kuuled oma hingamist. Aeglane ja rahulik.
Kui sa oled vaikuses, siis soovitan minna kusagile ilusasse kohta. Ka see, kuidas merelained vaikselt lendlevad ja siis põrkavad vastu kive, on vaikus. Lindude laul vaiksel suveõhtul, kui sa oled üksinda põllul, on vaikus. Isegi kui sa lebad oma voodis ja kuuled vaikselt kraapimist oma seintes, ka see on vaikus. Vaikus on igal pool ja selle eest ei pääse keegi. Vaikus tuleb meie kõigi ellu.
Mõni inimene tunneb end vaikuses üksinda ja tajub, kuidas klomp kurgus kasvab. Teisele inimesele on vaikus nagu sõber. Vaikus, nii ebamäärane ja voolav, ilma õige kujuta. Vaikuses tulevad välja tõed ja valed. Vaikus on nagu valgus tunneli lõpus, aga ka pimedus, mis kõditab su jalga, kui see teki alt välja jääb. Vaikus on nii sõber kui ka vaenlane. Vaikus pole isik, aga ta on siin. Ta on alati siin.
Maribel, 9.b

Pane silmad kinni ja kujuta endale ette vaatepilti, kus sa kõnnid kaunil suveõhtul rannas, männimetsa taustal. Märkad kaunist merd, mille lained nii rahustavalt loksuvad. Tunned, kuidas iga laine võtab ühe suure mure sinu seest endaga kaasa ja uhub selle minema.
Ilma merelainete kohinata ma ei saaks hakkama. Mere läheduses tunnen, kuidas mind täidab sisemine rahu ja igasugune ärevus minu seest kaob. Vaadata ja kuulata laineid rannapiirile jõudmas on imeline kombinatsioon. Just sellepärast on merelainete loksumine mulle väga oluline heli.
Mari Lii, 9.b

Reede, 18. märts
Kirjelda mingit maastikku või linna, kasutades mitteinimlikku perspektiivi (näiteks linnu, koera, puu või vihmaussi oma).

Minu ees on tiik, kuhu on praegu sadanud uut vett. See on hea, et mu juured on tiigi lähedal. Mõned mu lehed on tiiki langenud, varsti tuleb külm aeg. Paar mu vana sõpra kaotas tormis ladva ja mingid olendid raiusid nad maha. Siiski on mul ümberringi veel palju kaaslasi, kelle võra on ilus ja kellele tugevad tuuled ei tee haiget. Lähedale on kasvamas noori seltsilisi. Kaugemal minust kasvavad põõsad ja need on nii madalad, et need ei sega mind. Elada on siin hea, sest toitaineid ja vett on päris palju.
Ester, 8.a

Liuglen üle kuplite. Nende vahel orgudes on paistmas kenad järveveed. Küll on ilus see Otepää maastik linnulennult vaadates. Ilus roheline mets, sinine vesi ja puhas õhk panevad mind laulma.
Sandra, 9.a

Linn on väga suur ning mürarikas. Kui ma vihma ajal maa alt välja rooman, pean iga kord ette vaatama, et keegi mulle peale ei astuks. Alati sõidab mööda mõni hiiglaslik auto, mis paneb kogu maa värisema. Majad on pilvekõrgused ning nende tippe pole nähagi. Maa on tasane ning mul pole kuhugi ohtude eest peitu minna. (Vihmauss kirjeldab linna.)
Rihard, 9.a

Olen tuuleiil, kes reisib mööda maailma. Minu lemmikkohaks on suvised peenliiva täis rannad. Oma muutliku tujuga näen palju vaeva, vormides rannaäärt. Kaasan iga väikse liivatera oma tähtsasse töösse. Kui mulle ei meeldi, kuidas rannajoon paistab, siis võtan endale appi ka mere. Andes merele hoogu, lükkub maapiir meeldivasse asendisse, kaugemale.
Mõnda aega imetlen oma tööd, kuid siis meenuvad kohustused. Siirdun mujale ning jätan ranna tuulevaikseks.
Grete Maria, 9.a

Päike oli läinud. Ärkasin, sest tundsin külma. Nälg oli ka kohutav. Õhku lennates nägin, et selles vanas lõkkekohas ei olegi kedagi. Pean vist randa lendama. Miks ma küll nii väike olen, mõtlesin ma, riivates napilt kuusepuu latva. Maailm on ikka hiiglasi täis. Ma olen nagu väike täpp selle suure roheluse sees. Ja ees on suur kurjakuulutav bassein, kuhu ma sugugi kukkuda ei taha.
Jõudsin mõtetega tagasi ja – ennäe – suur suits tuli eemalt. Õnnepäev. Pinisesin lähemale ja valisin maandumiseks karvatuima hiiglase pealapi. Lõpuks saab süüa.
Lataki!
Liis, 9.a

Vantsisin mööda tühje tänavaid, vaadates rivaale otsides ettevaatlikult ringi. Tundsin ära iga väiksemagi toidulõhna teiste kodudest, mis tuletas mulle mu tühja kõhtu meelde. Vihmase ilmaga ei olnud kuskil ka eriti koeri, peale minusuguste hulkurite.
Ähmaselt nägin eespool kuju ja kuulsin vaikset ümisemist. Märguse tõttu oli mul raske lõhnatajuga ära tunda, kas eespool on see, mida südames kõige rohkem ihkasin. Kuuldes aga vaikselt kostmas tundmatut sõnakooslust, mida minu juures alati öeldi, teadsin, et mul on õigus.
Kiirendatud sammuga hakkasin kuju poole liikuma. Elevusest hüppasin tuttava olendi jalgadele ning lakkusin kiiresti üle ta näo. Peale lühikest rõõmutantsu kuulsin koti avamise krabinat ja teadsin, et näha on üks neist õhtutest, kus ka mina saan rikkalikku õhtusööki nautida. Neelamisel tundsin kohe ära tuttavad maitsed ja hõrgutise lõhn jõudis kiiresti ka mu ninna.
Ei läinud kaua aega, kui pidin toidukulleri oma teed saatma ning minema uuesti Pootsmani tänava kuninga kohustusi täitma, alustades oma piirkondade märgistamisest. Tee peal pidin ka ära ajama osad hirmutava välimusega väiksed koerasarnased olendid. Täna ei pidanud ma õnneks kellegi teisega territooriumi kattumise pärast võitlust pidama. Päeva lõpetuseks läksin mulle tuttava poe ukse ette ja jäin vihmasolinat kuulates magama.
Anna Greta, 9.a

Minu elu ajal on siin ümbruses toimunud palju. Kunagi olin vaid väike puu, mitte väga kaua kasvanud. Sellel ajal oli mu ümbruseks kaunis maakoht. Pikad põllud, teised puud, kaunid linnud lendamas ja vaid mõned mudased teed.
Mida rohkem ma kasvasin, seda rohkem ümbrus muutus. Vaikselt hakkasid põllud nägema rohkem välja nagu majad ja mudased maastikud muutusid kiviseks. Aga vähemalt kaunid linnud ja teised puud jäid koos minuga samaks.
See kestis, kuniks olin juba kasvanud päris pikaks. Väikesed puumajakesed muutusid vaid suuremateks ja kivisemateks majadeks. Varsti olid nad minust kõrgemad. Kiviteed muutusid pikemaks ja laiemaks. Võtsid teistelt puudelt ruumi ära, neid pole ma ammu näinud. Linnukesi jäi vähemaks.
Ma ei uskunud, et ümbrus saaks muutuda rohkem, kui ta juba oli. Just sellepärast üllatas mind päev, kui pikki ja laiu teid taheti suurte masinate jaoks veel pikemaks ja laiemaks teha. Nii võeti ruumi ära ka minult.
Emma, 9.b