SPORDIGÜMNAASIUMI UUDISKIRI

Otepää kooliaasta viis viimast kuud

03.06.2022

2021/2022. õppeaasta algul oli tunda ärevust. Kaks kevadet distantsõpet olid tekitanud teadmatuse ja mõtteviisi „üks päev korraga“. Sügis oli rahulik, aga juba uue aasta algul võis koolis märgata ootust, energiat ja tegutsemistahet. Ehk just seetõttu oli 2022. aasta kevadine pool ebatavaliselt aktiivne.

Jaanuaris testis mitu õpilast oma teadmisi olümpiaadidel. Õnnela Rodendau saavutas Valga maakonnas bioloogiaolümpiaadil esimese koha. Eesti keele olümpiaadil mahtusid esikolmikusse Maria Eller ja Margaret Peterson, esikümnesse ka Liis-Marii Kaso. Uus ajastu tõi uue kogemuse: olümpiaadiülesandeid lahendati oma kodus.

Silmapaistva kirjutise eest presidendi loometalgul „Millist Eestit me siis tahame?“ said lastekaitsepäevaks Alar Kariselt kutse Kadrioru roosiaeda Õnnela Rodendau, Rico Rohi ja Maria Eller.

Märtsikuu esimesel nädalal elasid-õppisid meie koolis need põhikooliõpilased, kes on huvitatud oma haridustee jätkamisest Otepää Audenteses. Kaheksandikele-üheksandikele jäi silma, et meil on väga aktiivsed ja sõbralikud õpilased, kes ka võõra noorema sportlase lahkelt vastu võtavad ning kelle hulgas saab end kohe koduselt tunda. Õpetajatele esitas aga olukord, kus tunnis viibisid mitme kooliastme õpilased, väikese virgutava väljakutse. Loodame, et see tore kogemus kordub ja saab traditsiooniks.

Ka edasine kevad oli Otepää Audenteses ebatavaliselt tihe. Lisaks tavapärastele eksamitele ja arvestustele toimus mitu harivat kohtumist. Andra Aaviku praktilise uurimistöö raames ja ka omal initsiatiivil külastas meie kooli mitu vilistlast. Õpilaste ees seisid nii poliitik, podcast’i meister, koolitaja ja inspireerija, psühholoog kui ka mitu profiratturit. Rõõm oli tõdeda, et spordikooli vilistlased on ühel või teisel moel ikkagi spordi juurde jäänud. Eriti suurt huvi pakkus publikule see, millal ja mille järgi otsustab edukas tippsportlane, et ta peab uue tee valima, ning kuidas ta siis sellel uuel teekonnal taas edukaks saab.

Maikuu algul aitas Audentese spordipsühholoog Kristel Kiens õppursportlastel fookust paika sättida ning luuletaja Contra leidis jalgpallimängul ja luuletamisel rohkem sarnasusi kui erinevusi.

Sel kevadel kaitsesid oma uurimistööd 14 Otepää õppursportlast. Rõõm oli näha, millise pühendumuse ja põhjalikkusega oli neid töid tehtud.

Võib öelda, et sportlase elu on nii huvitav, et see inspireerib ka uurima. Kolmandik töid oli seotud eriala vigastuste, tulemuste või tehnikaga: Violetta Konopljova uuris vastupidavusalade ületreeningut, Mehis Udam laskesuusataja laskmisasendeid ja Romet Pajur vigastusi rattaspordis, Marii-Isabel Allikberg intervjueeris vilistlasi ning Andra Aavik korraldas kaasõpilastele vilistlastega kohtumisi.

Oli ka muid eriteemalisi töid. Sisuloomist enda loodud brändi Suusapoisid näitel vaatles Anders Veerpalu. Liis-Marii Kaso käis laboratooriumis uurimas Downi sündroomi teket ja Frode Hallik kirjutas uurimuse oma esivanematele kuulunud Porkuni viinavabrikust. Henri Kesa käsitles stressiteooriaid ning Eliisabet Bremann tegi samast olulisest teemast lühifilmi „Hääletu“, mida on juba ka auhinnatud.

Pärast sporditeooria eksamit, uurimistööde projektide esitamist ja kaitsmist oli koolis mai viimasel nädalal väike hingetõmbepaus, mis võimaldas lõpuspurdiks valmistuda. Selle pausi ajal oli Audentese Otepää õpilastel põhjust mitu korda pealinnas käia: elamusspordikeskuses Spot of Tallinn testiti nende füüsilisi võimeid, Audentese seminaril hariti vaimu ning teletornis, Vabamus, Kumus ja Eesti ajaloomuuseumis kinnistati õpitud teadmisi ning avardati maailmapilti.

Juunikuus on tarvis aastane õppetöö vormistada ilusaks tunnistuseks. Pärast seda täidavad noorte päevi treeningud, suvepäike ja tulevikuplaanid.