erakooli uudiskiri

Õudusjutuvõistluse „Karta pole enam midagi …“ parimad on selgunud!

22.12.2017

5.–9. klassi õpilastel paluti 2. novembriks, hingedepäevaks, kirjutada õudusjutt, mis tekitaks endalgi kõhedust, oleks üleloomulik ja ootamatu lõpplahendusega. Nii oli noortel oktoobriõhtuteks mõtlemisainet, kuidas jutte vormistada ja missugune müstiline tegelaskuju luua lugejatele põnevust tekitama.

Arendav ühisõpe
Õpilased võisid töötada kuni kolmeliikmelises rühmas. Digiõppe arendamiseks kirjutasid nad jutte Google Drive’i keskkonnas, kus saab ühistööna korraga sama dokumenti vormistada.

Kui varasematel aastatel on ülekooliline jutuvõistlus toimunud vaid kevadel, siis sel aastal otsustas erakooli humanitaar- ja sotsiaalainete õppetool mõtted ühendada ja korraldada lookirjutamise võistluse põhikoolis ka esimesel poolaastal. Kuna tegemist oli õppetooli ühise ettevõtmisega, ei piirdunud jutuvõistlus tekstiga: eesti keele õpetajad tegid koostööd kunsti- ja muusikaõpetajatega. Jutule tuli novembri jooksul teha sisuga sobiv illustratsioon ja luua teksti emotsiooni rõhutav muusikapala.

13 võidutööd
Kokku laekus üle poolesaja töö, milles jagus põnevust ja ka huumorit. Seega oli aineõpetajatel parimaid välja selgitada keeruline.

Õudusjuttude võistlusele sobivalt valiti võidutöödeks kuraditosin lugu, mille autorid on

• Rihard Rannamets, 5.a;
• Marta Oru, 5.a;
• Henrietta Olak ja Sandra Arak, 5.a;
• Renee Žugov ja Rico Erissaar, 6.a;
• Liis Ambos, 6.a;
• Hugo Saks, 6.a;
• Walner Erich Kulla, Remy Sander ja Martin Ivanov, 6.b;
• Evelin Naptal ja Sabine Liisa Pärn, 7.a;
• Sten-Egert Märtson ja Rene Egon Reits, 7.b;
• Kevin ja Robin Uspenski, 8.a;
• Ella Miina Koger, 9.a;
• Carol Plakk ja Mariliis Palm, 9.b;
• Triinu Ojala ja Helena Svilberg, 9.b;

Võistlustöid saate näha suure koolimaja teise korruse koridoris näitusel, mis on väljas ka veel jaanuaris. Muusika kuulamiseks peab kaasas olema QR-koodi lugev nutiseade.

Ka õpetajatele see ettevõtmine meeldis
Ühistöös osalenud õpetajad on tehtuga rahul ja loodavad, et sellest õudusjutuvõistlusest saab kooli igasügisene traditsioon.
5. ja 6. klassi eesti keele õpetaja Kerdi-Liis Kirsi sõnul oli tore tõdeda, et õpilaste fantaasial pole piire: „Nii mõnestki jutust annaks teha filmistsenaariumi või lavastuse. Juttudest torkas silma kurja klouni tegelaskuju, keda oli oma töös kasutanud päris mitu õpilast.“

7.–9. klassi eesti keele õpetaja Katrin Raud avaldas head meelt selle üle, et lugusid laekus nii palju. „Küllap on oma osa võimalusel teha tööd kellegagi koos, sest mitu pead on ikka mitu pead. Kui üksi olles mõtteid ei tule, siis koos on lihtsam. Samuti oli huvitav panna muusika ja illustratsiooni abil oma jutt elama: seni on õpilased jutuvõistlusel saanud väljendusvahendina kasutada ainult sõnu,“ märkis õpetaja Katrin.

Muusikaõpetaja Sille Kroon lisas, et õudusjutule muusika loomine oli lastele väga põnev tegevus: „Nad õppisid kasutama uusi tehnilisi võimalusi ja tegid koostööd. Kogu protsessi käigus suhtlesid õpilased aktiivselt, juhendasid üksteist ja otsisid eri võimalusi. Mulle isiklikult oli see väga õpetlik, sest koostöö tulemus oli tunduvalt parem, kui eeldasin. Tänu sellele tööle said lapsed arendada endas eri oskusi, alustades muusikalisest kuulmisest ja komponeerimisest ning lõpetades juhendamise ja digipädevustega.“

Kunstiõpetuse õpetaja Tiia Pällo ütles, et selline ülesanne oli nii talle kui ka õpilastele uudne: „Tegelased tuli luua ise, korraga sai olla nii kirjanik, illustraator kui ka helilooja. Kasutasime iga klassiga eri tehnikaid, nii on ka näitus mitmekülgsem. Sellise ülesande puhul on väga oluline õpetajate tihe ja hea koostöö.“

Loen parimaid võistlustöid