fbpx

Tagasiside

Meie jaoks on oluline Sinu tagasiside, et saaksime pidevalt areneda ja vastata Sinu ootustele. Kirjuta siia, mis Sulle meeldib või mis saaks järgmine kord olla paremini. Kui Sul on küsimus lepingu muudatuse või treeningule registreerimise kohta, siis edasta see veebilehe jaluses olevale e-posti aadressile.

Otsi
 

Uudised

Erakool, Spordigümnaasium

Parameedik Andrus Lehtmetsa loeng rääkis armastusest ja valust, elust ja surmast

11.01.2017

Uue aasta esimesel koolipäeval oli külalisõpetajaks Rakvere kiirabis töötav parameedik ja Kaitseliidu meditsiiniohvitser Andrus Lehtmets. Ta andis esmaabikoolitust 12. klassidele valikaine „Sport ja tervis“ raames ning seejärel kuulasid aulas ettekannet „Armastusest“ 9.–11. klasside õpilased.

Alguses tundusid teemad, millega Andrus tegeleb ja millest ta rääkis, väga kaugel ilusast armastusest. Enda sõnul juba „sada aastat hobi korras“ kiirabis töötanud mees uuris kuulajatelt, kuidas möödus vana-aastaõhtu ja kuvas aula seinale pilte teadetest, milliseid kiirabiautos viibivad parameedikud sel ööl oma autoekraanile said. See aastavahetus oli Andruse sõnul erakordne, kuna kiirabi registreeris väga palju surmajuhtumeid.

Andruse sõnul on erinevate väljakutsete taga kõige otsesemas mõttes armastus – armastuse puudumine, hoolimatus või ettenägematus. On pigem tavaline, et kiirabi või politsei sekkumist vajavad heal järjel olevad inimesed, mitte ainult eluheidikud. Valdav osa õnnetusi tuleb siiski hüüdes. Üks osa mitte. Ta pani õpilastele südamele, et kui minnakse koos peole, siis tuleb minna ka koos meeleolukalt peolt koju või veenduda telefonitsi, et sõber on koju jõudnud.

Tihti ei saa inimene aru, kes on tõeline abivajaja või kardetakse hädaabinumbrit valida. Numbril 112 helistamine ei ole kiirabi väljakutsumine, vaid konsulteerimine ja seda peaks tegema ka hoolimata sellest, kui abivajaja ise keeldub abi kutsumisest.

Andrus rääkis, kui oluline on tema jaoks pärast selliseid kogemusi viia kohe teoks head mõtted, mis pähe tulevad. Näiteks ei läinud ta pärast töist aastavahetuse ööd mitte koju magama, vaid viis oma nelja ja poole aastase poja metsa matkama, seenele ning lõket tegema. „Kas teie juba olete 2017. aastal seeni korjanud?“ viskas ta kuulajatele õhku pooleldi retoorilise küsimuse ning näitas pilti, kus väike poiss 1. jaanuari päeval metsas seeni korjab.

Eluterve suhtumine, mitte jääda halva ning ebameeldiva kütkesse ja selle asemel näha ilu ning armastust jäi ettekandest kõlama. Ärgem siis kartke abi paluda ja kutsuda, sest kui abivajaja seda koheselt ei saa, võib pärast tema jaoks olla juba liiga hilja.

Jalus