Otsi
 

Uudised

ERAKOOL

Põhikoolis algas Eesti sünnipäev töötubadega

12.03.2018

23. veebruari hommikul EV 100 aktuse eel osalesid 5.–9. klassi õpilased Eesti-teemalistes töötubades. Iga õpilane sai valida kaks tegevust. Kõige populaarsemad töötoad, „Suurim julgus” ja „Terita mälu ja testi emakeelt”, täitusid kiiresti.

Mängude töötoas, mida juhendas psühholoog Kaisa Linnamägi, oli tore näha, kuidas mängude abil said 5.–9. klasside õpilased omavahel tuttavaks. Noored said üksteise kohta teada huvitavaid fakte ning sedagi, mis neis on ühist või erinevat. Töötoas mängiti erinevaid mänge – mõni oli vana tuttav ja juba läbi proovitud, aga katsetati ka midagi päris uut. Meeleolukaks kujunes telefonimäng, kus nii mõnestki Eestiga seonduvast sõnast jõudis rivi lõppu kohale midagi hoopis muud. Õpilaste jaoks uus mäng HU!? pani proovile koordinatsiooni ja tähelepanelikkuse. Palju nalja ja elevust pakkus sõnamäng, kus pidi teistele grupikaaslastele kehakeeles selgeks tegema, millise sõnaga tegu on.

Töötoas „Suurim julgus” otsiti ühiskonnaõpetuse õpetaja Kadi Aaviku eestvedamisel kaheksaliikmelistes meeskondades lahendusi ja vastuseid keerulistele elulistele juhtumitele.
Igas juhtumis oli tegutseja ning kannataja. Õpilased tõmbasid endale rollikaardi, seejärel pidid juhtumi analüüsis lähtuma oma rollist (tegutseja, kannataja, õhutaja, lohutaja, ükskõikne, sekkuja, kriitik, mõistuse hääl). Lõpuks võttis kogu juhtumi kokku õpilane, kelle roll oli „mõistuse hääl”, kellega kõigis aruteludes oldi nõus.
Noored istusid klassis ringis, õhustik oli meeldiv ning loomulikult viis arutelu ka selleni, milliseid situatsioone õpilastel endil on elus ette tulnud. Murekohaks said kübarkiusamised ja -ohud. Õpilased olid väga teadlikud ning kohati tundus, et nad pakkusid enda või oma tuttavate kogemustele toetudes välja tõsisemaid ja keerulisemaid juhtumeidki.

Meisterdamise töötoas valmisid kunstiõpetuse õpetaja Tiia Pällo käe all rahvusvärvides lilleprossid. Lillede valmistamisel kasutati salvrätikuid, peenikest traati, kääre ja pandi proovile näpuosavus​. Õhukest paberit voltides, lõigates ja sättides saavutati uhke tulemus. Aktusele minekuks said töötoas osalenud rinda kinnitada kaunid isamaalised rukkilille meenutavad prossid. Õpilased meisterdasid veel käes kantavaid rahvuslippe. Koos olid erinevate klasside õpilased, vanemad ja nobedamate näppudega said abiks olla noorematele. Kõigil oli mõnus, loominguline hommikupoolik.

Looduseteemalises töötoas said õpilased õpetaja Tiina Annuki juhendamisel testida oma õpioskusi, otsida õigeid vastuseid erinevatest materjalidest. Küsimused puudutasid Eesti loodust ja olid silmaringi arendavad. Kuigi valikus olid ka paberkandjal teatmeteosed, otsisid õpilased enamasti vastuseid siiski nutiseadmest.

„Terita mälu ja testi emakeelt” töötoas jagati inglise keele õpetaja Kertu Laanesoo eestvedamisel osalejad loosiga rühmadesse ja korraldati Eesti-teemaline viktoriin. Küsimusi oli seinast seina – nii spordist, ajaloost, loodusest, kultuurist kui murretest. Õpilaste teadmised olid üsna head, samas õppisid kõik ka midagi uut. Paljudel oli kasu erinevates Eesti paigus olevatest juurtest, kui küsimused olid murdesõnad, millega igapäevases elus kokku ei puutu. Parimad võistkonnad said magusad auhinnad.

Vene keele õpetajad Olga Tenno ja Jelena Panfilova korraldasid venekeelse viktoriini Eesti teemal. Alguses jaguneti meeskondadeks. Teadmisi sai proovile panna mitmel erineval moel: lahendades „Eesti 100″ ristsõna, otsida sõnavara programmis Stadystack, testida nii kiirust kui ka teadmisi Kahootis.

Töötoas „Keelesugulus eesti ja ungari keele näitel” said osalejad alustuseks teada, kuidas on eesti keel välja kujunenud iseseisvaks keeleks, mida tähendab keelesugulus, millised sõnad olid soome-ugri keeltes olemas juba tuhandeid aastaid tagasi. Noored vaatasid Lennart Meri dokumentaalfilmist „Veelinnurahvas” soome-ugri rahvaste rändamise kohta. Seejärel pidid õpilased teatud aja jooksul meelde jätma sõnasedelitel vanu ungarikeelseid sõnu koos tähendusega, mis tõestavad eesti-ungari keelesugulust, ning paigutama siis sõnad töölehtedel vastava joonistuse juurde. Viiendikud olid selles töötoas vanematest klassidest osavamad. Lõpetuseks õppisid osalejad Youtube’i vahendusel laulma ByeAlexi ungarikeelset eurolaulu „Kedvesem”. Töötuba juhendas eesti keele õpetaja Kerdi-Liis Kirs.

Limeriku kirjutamise töötoas meenutati mõisteid värss ja riimiskeem, räägiti huumorist ja absurdist. Õpilased tõmbasid loosiga Eesti piirkonna, otsisid kaardilt huvitava kohanime, mille kohta kirjutasid limeriku – kindlale riimiskeemile vastav humoorikas luuletuse lühivorm, mis räägib mingist kohast. Lõpetuseks kinnitati limerik Eesti kaardil sobivasse kohta. Töötuba juhendas eesti keele õpetaja Katrin Raud.

Punutiste ja näpunööri töötoas tegelesid õpilased mõnusas õhkkonnas paelte punumisega, eestvedajaiks inglise keele õpetajad Jana Anton ja Katrin Rüütel. Noored said valida Kihnu südamepaela ja sõbrapaela vahel. Klassis oli selle jaoks valmis pandud erinevat värvi lõnga ja nööpe, nii et esimene ülesanne oli valida kõige meelepärasemat värvi lõngad. Kes tegi sini-must-valge või oranži-rohelise-kollase kirju sõbrapaela, kes punase-roosavärvilist südamepaela. Ühtemoodi kaunid kõik ja andsid pidupäevale särtsu ning elevust. Osa kinkis tunni jooksul tehtud sõbrapaela kohe sõbrale edasi, osa jättis endale või lubas kodus edasi teha.

„Aktusele eelnev töötubade hommikupoolik oli väga tore ja pisut teistsugune nii lastele kui ka õpetajatele, kes ilmselgelt nautisid ja rõõmustasid, arendades ka uudset õpikäsitust,” ütles õpetaja Katrin Rüütel.

 

Töötubadest suunduti Eesti 100. sünnipäeva aktusele, mis algas piduliku vastuvõtuga: aula uksel tervitasid saabujaid direktor Ahto Orav ja õppejuht Külli Natka. Torupillil aitas meeleolu luua Mari Tammar, kes aktusel rääkis pikemalt eesti pärandkultuurist.

Aktuse sisu olid loonud õpilased ise, lauldes „Isamaa ilu hoieldes”, andes edasi oma mõtteid Eesti kohta, esitades A. H. Tammsaare teostest katkendeid Eestist ja armastusest.

Eriline oli see päev üheksandikele, kes said kätte põhikooli lõpusõrmuse ja kirjutada oma nime kooli raamatusse. Autasustati suusapäeva ja digikonkursi paremaid.

Aktuse raamistuse pani direktor Ahto Orava kõne mõte, kuidas keel ja kultuur teevad meist riigi, ning õpetajate ansambli esituses pala „Meil on kodu keset metsa”. Oli südamlik päev, mille järel tundsime kõik meie-tunnet ja heameelt, et oleme eestlased.

Jalus