RAHVUSVAHELINE KOOL

Rahvusvaheline kool õpilaste silme läbi. 12 kuud hiljem

07.03.2023

Möödunud aasta märtsikuus rääkisime Audentese rahvusvahelise kooli nelja õpilasega nende koolielust ja tulevikuplaanidest. Nüüd – täpselt aasta hiljem – uurisime samadelt tüdrukutelt, kuidas neil on vahepeal koolis läinud ja millised on nende plaanid praegu.

Muljeid ja mõtteid jagasid Keete-Lumina Tali ja Evelin Naptal (IB teise põhiaasta õpilased) ning Anna Vunsh ja Eva Smoli (IB esimese põhiaasta õpilased).

Õpetajad toetavad
Eelmise aasta vestluses jäi kõigi nelja õpilase muljetest kõlama, et rahvusvahelise kooli õpetajad on sõbralikud ja õhkkond meeldiv. Tüdrukud kinnitavad, et see on endiselt nii.
Keete-Lumina jaoks on oluline, et õpetajad väärtustavad õpilaste arvamust: „See loob lugupidava ja positiivse suhte. Õpetajad küsivad õpilastelt nõu õppemeetodite asjus ja koguvad tagasisidet, et õpikogemust parandada.“ Kindlustunnet on andnud ka teadmine, et õpetajad on alati kättesaadavad ning valmis õpilast kuulama ja toetama. „Olles käinud mitme riigi koolides, võin kindlalt öelda, et ma pole kunagi varem olnud oma õpetajate ja klassikaaslastega nii rahul kui praegu,“ lisab Keete-Lumina.
Anna sõnul on õpetajad kooli parim osa: „Nad motiveerivad ja suunavad meid viisil, mida ma ei pidanud varem võimalikuks. See, millise pühendumusega nad midagi uut õpetavad, muudab õppimise tõeliselt meeldivaks. Lisaks on nad kõik väga avatud ja valmis iga probleemi korral aitama: nad vastavad isegi hilisõhtusele meilile, kui õpilasel tekib mõne testi või ülesande kohta küsimusi.“
Ka Eva kiidab õpetajaid: „Nad on oma töös pühendunud, hoolivad, ausad ja loovad. Õpime nendelt peale definitsioonide ja valemite ka seda, kuidas töötada tiimis, vastutada, aega juhtida, stressiga toime tulla, uurimistööd teha, eesmärke seada, teisi kuulata ning oma seisukohti väljendada.“
Evelin tunnustab õpetajate huumorimeelt ja heasoovlikkust: „Siinsed õpetajad on sõbrad, kes sind usaldavad ja kõigest läbi aitavad. Eelmisel aastal oli mul raske treeninguid ja kooli tasakaalus hoida, kuna mõlemad nõudsid pühendumist ning motivatsiooni. Mulle tundub, et õpetajad pingutasid mind lohutades palju rohkem, kui nende ametijuhend oleks nõudnud. Olen tänulik, et nad on nii sõbralikud ja mõistvad.“

Kool ärgitab leidma enda rada
Rahvusvahelise kooli ühe eelisena hindasid tüdrukud juba möödunud kevadel paindlikku õppekava, mis võimaldab igaühel rohkem pühenduda enda lemmikteemadele.
Näiteks Anna lemmik on ajalugu: „Varem ma vihkasin seda õppeainet, sest mulle ei meeldinud kuupäevi ja olulisi minevikusündmusi pähe õppida. Aga Audentesesse tulles sai ajalugu peaaegu kohe minu lemmikaineks. Ajalootunnis ei hakka mul kunagi igav – ja seda kõike tänu meie suurepärasele õpetajale. Ta teeb iga õppetunni lõbusaks ja kaasab meid igasse arutelusse. Ma pole kunagi varem ajaloost paremini aru saanud kui praegu. Tänu õpetajale ja tema ajalookirele on sama kirg ka minusse kandunud. Nüüd olen tõeline ajaloonohik ja just ajalugu on see, millest ma vabal ajal räägin.“
Eva lemmik on bioloogia: „Mulle meeldib õppida, kuidas organism töötab, millised protsessid meie sees aset leiavad ja kuidas loodus meie ümber toimib.“ Evelini köidab samuti bioloogia, aga ka matemaatika: „Need on üsna keerulised ained, kuid ma tunnen, et nende puhul tasub raske töö ennast ära. Mulle meeldib näha iseenda edusamme ja oma pingutuste tulemusi.“

Tugev motivatsioon aitab edasi
Mõnikord on vaja raske punkti ületamiseks mingit sisemist vaimset tugisammast või pikemat plaani. Igal õpilasel võib see motivatsioonimehhanism olla pisut erinev.
Näiteks Evat innustavad tegutsema kindlad tulevikuplaanid ja -sihid: „Tahan enda kavatsused ellu viia ning ei soovi oma otsuseid kahetseda.“ Ka Annat panevad pingutama tema eesmärgid: „Mind innustab järkjärguline tulevikusihtide poole liikumine. See kool on üks väike samm minu eesmärkide suunas, seega on siin õppimise privileeg hoidnud mind äärmiselt motiveerituna ja õhutanud hästi õppima.“
Evelin on hakanud rohkem väärtustama enda pingutusi ja saavutusi: „Olen 19 eluaasta jooksul nii palju saavutanud. Muidugi olen siiani hingepõhjani tänulik oma rahvuskoondise treenerile, kellelt sain teada, mida pühendumine tegelikult tähendab. Olen tänulik oma sõpradele, kes mind hindavad ja minu saavutusi tunnustavad. Olen tänulik oma õpetajatele nende panuse ja pingutuste eest. Seega inspireerivad mind ümbritsevad inimesed, kuid mind julgustab tegutsema ka minu enda pühendumus ja saavutustahe.“
Anna mainib veel üht kindlat tuge, mis paneb pingutama: „Pereliikmete saavutusi nähes püüan olla nende moodi. Nad on andnud ka mulle kõik võimalused ja nad toetavad mind iga otsuse tegemisel. Teadmine, et mul on nii armastav perekond, ärgitab mind paremaks muutuma, et nad saaksid minu üle uhkust tunda.“

Koormus õpetab raskustega toime tulema
Eva ütleb, tema jaoks on õppimisega seonduv muutunud sel kooliaastal raskemaks, kuid sellega on kaasnenud ka suurem tugi: „Õpetajad juhendavad hämmastavalt hästi, kuna nad hoolivad oma õpilastest. Õppeained on nüüd küll palju keerulisemad, kuid ka soov edu saavutada on tohutult kasvanud.“ Eraldi tähelepanu on Evalt nõudnud ka see, et koolitöö ja puhkus oleksid tasakaalus: „Oluline on võtta puhkepause ja mitte ennast ülesannetega üle koormata.“
Ka Evelinil on sel õppeaastal koormus kasvanud: „Teha on palju ja kooliaasta alguses olin ma veidi üle koormatud. Seetõttu lõpetasin iluvõimleja profikarjääri, et saaksin täielikult keskenduda viimasele kooliaastale ja pääseksin heasse ülikooli. Teisel põhiaastal ei ole olnud aega koolitöös korrakski hinge tõmmata ja tõeliselt taastuda. See on lihtsalt maraton, mis tuleb läbida ühe katsega. Tänu oma klassikaaslastele ning mõttele, et peagi on see läbi ja siis näen oma ponnistuste tegelikke tulemusi, olen suutnud edasi pingutada.“
Keete-Lumina nõustub, et IB teise põhiaasta koormus on olnud suur: „Rasked kursused, lõpueksamid ja lisanõuded võivad olla tohutud. Selleks et niisuguse pingega toime tulla ja läbipõlemist vältida, on tõhus ajaplaneerimine hädavajalik.“

Näpunäiteid praegusele ja tulevasele rahvusvahelise kooli õpilasele
Kui küsime tüdrukutelt, mis aitab IB õppes hakkama saada, siis leidub väärt soovitusi üsna palju.
Evelini sõnul peab igaüks leidma õppimiseks omad nipid, kuid mõne universaalse soovituse ta siiski annab: „Proovi jääda rahulikuks. Leia midagi, millega ennast motiveerida. Leia mõni füüsiline tegevus, millega oma frustratsiooni välja elada. Ja kindlasti arenda ajajuhtimise oskusi.“ Ka Anna sõnul on oluline aega planeerida: „Kui sul on asjad hästi kavandatud ja enne tähtaega tehtud, siis säästad ennast stressist ning paanikast.“ Ta lisab, et tähtis on valida enda õppekavasse need ained, mis tegelikult meeldivad: „Kui õpid midagi, mis sind huvitab, siis viibid tunnis suurema rõõmuga ja suudad õpetaja jutule paremini keskenduda.“
Keete-Lumina lisab, et aktiivne materjaliga tegelemine ja abi otsimine võib aidata õpitava sisu paremini mõista ning meeles pidada. „Mind isiklikult on palju toetanud see, et oleme moodustanud klassikaaslastega õpperühmi ja küsinud õpetajatelt tagasisidet,“ märgib ta. Ühtlasi soovitab Keete-Lumina läbipõlemise ärahoidmiseks tasakaalustada akadeemilist õpet enese eest hoolitsemisega: tuleb teha pause, magada piisavalt ja tegeleda meeldivate asjadega. Üks väärt soovitus tuleb temalt veel: „Oluline on näha katsumustes kasvuvõimalusi, kuna see aitab takistustest üle ja võimaldab õppetöös edu saavutada.“

Eval on kasulikke näpunäiteid lausa terve nimekiri:

• kui midagi jääb ebaselgeks, siis esita küsimusi;
• tundides püüa keskenduda (see kõlab lihtsalt, kuid on hädavajalik);
• osale tegevustes ja aruteludes, sest ilma harjutamiseta kaugele ei jõua;
• ole järjekindel, st tee iga päev kasvõi natukene ja ära kuhja kõiki oma töid ühele õhtule;
• leia endale sobilik moodus, kuidas saad materjalist kõige paremini aru (Eva näiteks õpib kõige tõhusamalt siis, kui ta teeb üksikasjalikke märkmeid ja visualiseerib õpitavat);
• küsi julgelt abi: võite näiteks korraldada klassikaaslastega rühmaõppe seansse, et üksteist aidata.

Tüdrukud on seda meelt, et päev-päevalt pingutades tasub vahel võtta aega ja endale tubliduse eest tunnustavalt õlale patsutada. Eva näiteks tunneb uhkust selle üle, et ta on püsinud oma töödega aasta läbi järje peal, omandanud kuhjaga uusi teadmisi ja õppinud neid reaalselt rakendama. Ka Evelin võib ennast kohusetundlikkuse eest tunnustada: „Ma ei ole ühegi töö esitamisega hilinenud, seda võib lugeda IB teise põhiaasta puhul saavutuseks. Olen väga rahul ka oma prognooshinnetega. Kui sul on IB õppes hästi läinud, siis tasub selle üle kindlasti uhke olla.“

Tegemisi jagub ka väljaspool koolitunde
Kuigi õppetöö nõuab aega ja panustamist, on tüdrukud jõudnud palju põnevat teha ka vabadel hetkedel.
Anna on saanud just tänu pingelistele koolitundidele rohkem tegeleda spordiga: „Kuna kool võib mõnikord olla päris kurnav, oleme sõpradega vahetunni ajal auru välja lasknud korvpalli mängides. See on aidanud tundides paremini keskenduda. Lisaks oleme koolist avastanud palju teisi inimesi, kellel samuti on kirg korvpalli vastu. Tänu sellele käivitasime igal nädalavahetusel toimuvad matšid, kus mängime korvpalli koos õpetajatega. Korvpallimäng seob meid koolis kogukonnana ja toimib hästi ka IB õppesse kuuluva kursuse „Creativity, Activity, Service“ (CAS) projektina.
Evale meeldis väga ettevõtmine, mille käigus Audentese rahvusvahelise kooli noored võõrustasid teiste riikide õpilasi, kes olid tulnud siia ettevõtlusega tutvuma ja Tallinna vaatama. „Väga tore oli suhelda ja nendega tuttavaks saada,“ märgib ta. Eval oli hiljuti ka võimalus käia koos mõne klassikaaslasega Euroopa parlamendis: iga-aastasel Euroscola üritusel kuulasid nad loenguid ja osalesid aruteludes. Lisaks on Eva sobitanud pingelise õppetöö kõrvale selliseid meeldivaid harrastusi nagu tantsimine ja sport.
Seda, kuivõrd hästi õpilased ja õpetajad ka väljaspool tunde omavahel läbi saavad, ilmestab Evelin ühe toreda meenutusega: „Minu jaoks oli väga lõbus, kui meie klass käis lasermängu mängimas ning mingil kombel juhtus nii, et mina ja mu klassijuhataja Rodrigo pidasime omavahel duelli. Sattusime üksteisega mitmel korral võitlema, seega sain kõigi tema antud kodutööde ja testide eest talle tagasi teha. Väga tore oli oma klassijuhatajaga midagi nii lapsikut mängida – see on lihtsalt midagi säärast, mida sa tegelikult ei oska oodata.“
Põnevust on pakkunud ka IB programmi kuuluv CASi kursus, mis võimaldab proovida erinevaid tegevusi. Evelin on selle kursuse raames mänginud keeglit, meisterdanud sõpruse käevõrusid, valmistanud toitu ja harjutanud klaverimängu. „Neid võimalusi on veel palju teisigi, kuid iga õpilane saab ise valida endale meelepäraseid tegevusi ja ühendada need CASi kursusega,“ selgitab Evelin.

Ülikool juba terendab
IB esimese põhiaasta õpilastel Annal ja Eval ei ole tarvis sel kevadel veel lõplikku ülikoolivalikut teha (kuigi Anna plaanid hakkavad siiski juba selguma: ilmselt läheb ta pärast rahvusvahelise kooli lõpetamist õppima bioloogiat või biomeditsiini). Seevastu teise põhiaasta õpilased Keete-Lumina ja Evelin tegelevad edasiõppimise teemaga juba intensiivselt.
Keete-Lumina on oma prognooshinnete põhjal pääsenud kahte Inglismaa ülikooli. Esimene neist on Nottinghami ülikool, kus ta saaks asuda meditsiinifüsioloogia ja teraapia bakalaureuseõppesse, ning teine on Swansea ülikool, kus ta võeti vastu rakendusmeditsiini erialale. Lisaks kandideerib Keete-Lumina ka Milano ülikooli meditsiini ja kirurgia kraadiõppesse.
Ka Evelin on juba mõnda Suurbritannia ülikooli vastu võetud, kuid tema tegelik eesmärk on asuda õppima kas Aarhusi või Aalborgi ülikooli Taanis või siis Tartu ülikooli. „Aarhusis kandideerin kognitiivteaduse erialale ning Aalborgis keemiatehnika ja biotehnoloogia erialale, kuid plaanin kandideerida ka Tartusse füsioteraapiasse,“ selgitab ta.

Kindlasti parim valik
Kuigi praeguseks on kõigi nelja tüdruku koolikogemus aasta võrra kaalukam, peavad nad oma koolivalikut endiselt väga õigeks.
Evelinile meeldib selle kooli juures kõik: „Kui saaksin minevikku uuesti läbi elada, siis valiksin kindlasti ikkagi sama kooli. Ma ei kahetse. Jah, tööd on palju, kuid meie kooli pakutav kogemus ja õhustik on midagi, mis mulle väga meeldib.“ Rahvusvaheline kool on täitnud ka kõik Eva ootused: „IB õpe on nõudnud pingutamist, kuid on seda väärt. Ka atmosfäär on siin uskumatu.“
Anna põhjendab oma rahulolu nii: „Õpin neid aineid, mis mulle meeldivad, ja ma õpin neid väga kõrgel tasemel. Pealegi on IB diplom üle maailma tunnustatud. Minu meelest pakub Audentes ka Eesti parimat kooli õhkkonda, õpetajaid ja ainevalikut. Selle kooliga liitumine on andnud mulle rohkem võimalusi õpilasena kasvada ja juba olemasolevaid oskusi arendada.“
Keete-Luminal tekkis rahvusvahelise hariduse soov pärast seda, kui ta veetis aasta Ameerikas õppides: „Otsisin kooli, mis pakuks ainulaadset ja laiahaardelist haridust, mida tunnustatakse üle maailma. Audentese rahvusvahelise kooli IB diplomiprogramm on just seda pakkunud. Lisaks on klassikaaslaste ja õpetajate tugi olnud mulle hindamatu väärtusega ning ma tunnen, et olen osa ühtsest kogukonnast.“

Kool endale ja parimale sõbrale
Juba kogenud IB õpilastena on tüdrukud valmis soovitama oma kooli ka kõigile sõpradele.
Keete-Lumina tõstab esile kooli ainulaadset atmosfääri ning lisab, et kuigi IB diplomiprogramm on nõudlik ja kõikehõlmav, on tal hea meel siia perre kuuluda: „Kooli keskkond on rahulik ja julgustav, mis muudab keerukate kursuste läbimise lihtsamaks. Kui õpilane jääb omadega jänni, siis on õpetajad alati valmis aitama.“
Anna ütleb, et ta on ka tegelikult soovitanud oma kooli enamikule oma sõpradest ja et mõni neist on rahvusvahelise kooli perega sel kooliaastal juba liitunud. „Nad ütlevad, et see on olnud parim õppimis- ja koolikogemus. Siinne õhkkond motiveerib õpilasi ja aitab õpingutes edeneda,“ kirjeldab Anna oma sõprade muljeid.
Eva rõhutab, et õpilased saavad suunata oma energia just nendele õppeainetele, mida nad tegelikult vajavad ja naudivad. „Kool on kodune ja inimesed tunnevad end suure perena. Kõiki kuulatakse ja igaühe seisukohaga arvestatakse,“ lisab ta.
Evelin soovitab Audentese rahvusvahelist kooli mitmel põhjusel: „Siin saab noor ennast tundma õppida. Õpetajad on sinu sõbrad. Õppekava esitab tõelisi väljakutseid, nii et hea tulemuse saavutamisel on õnn ja uhkustunne suur.“ Ta peab oluliseks ka südamlikke suhteid: „Olen veendunud, et Audentese rahvusvaheline kool on kõige lõbusam ja lahedam koht, mis pakub head haridust ning avatud vaatenurka. Mul on palju ägedaid, toetavaid ja lõbusaid õpetajaid. Mul on palju häid klassikaaslasi, kes kõik läbivad seda sama teekonda. Ja ma hindan meie kooli õhkkonda, sest see on nii soe, vastutulelik ja abivalmis.“

Loen Audentese rahvusvahelise kooli ja selle vastuvõtu kohta lähemalt.