Uudised

Erakool

Riik soovib piirata erakoolide rahastamist

15.10.2015

Koolimaja_370x240Põhiseaduse kohaselt on vanemal oma lapse hariduse asjus valikuõigus. Erakoolid on möödunud aastakümnete jooksul seda valikut Eesti hariduses mitmekesistanud, andes vanemale vabaduse leida lapsele kool maailmavaate, suunitluse, süvaõppe, õpimeetodite jm aspektide alusel.

Erakool kui novaator
Erakoolid on olnud Eesti haridussüsteemi uuendajad. Nende algatusel on kasutusse võetud näiteks kujundav (kirjeldav) hindamine, õppeainete lõimimine, e-kool, arenguvestlused, lapsevanemate kaasamine ja koolitus ning paljud teised olulised lahendused.

Hariduslikke uuendusi saabki esimesena ellu viia väiksemas grupis, erakoolid oma edumeelsuse ja paindlikkusega on olnud selleks sobilik katsepolügoon. Seejuures on iga erakool kandnud hariduseksperimentide tegemisel täit vastutust nii laste kui ka lapsevanemate ees, kellel on erakoolidele suuremad ootused.
Haridusnovaatori rolli on erakoolid valmis kandma ka edaspidi, kui nende tegevust ei piirata.

Käsil on erakooliseaduse muutmine
Haridus- ja teadusministeerium (HTM) on algatanud erakooliseaduse (EKS) muutmise, millega plaanitakse ümber korraldada erakoolide rahastamise põhimõtted.
Praegu saavad erakoolid kehtivate õigusaktide kohaselt
•    HTM-i kaudu nn õpilase pearaha kvaliteetse õppetöö korraldamiseks ja
•    kohalike omavalitsuste (KOV) kaudu tegevuskulude toetust kvaliteetse õpikeskkonna loomiseks.

Enne ja pärast 2011. aasta seadusemuudatust
Kuni aastani 2011 eraldas riik kõik koolivõrgu toetused KOV-dele, lähtudes õpilaste arvust selle omavalitsuse piirkonnas. KOV kandis saadud summast erakooli õpilaste osa edasi erakoolipidajatele.
Paraku ei kohustanud kehtiv seadus KOV-d kõiki toetusi erakoolidele edasi kandma. Seetõttu täpsustas riik 2011. aastal seadust selliselt, et

  • pearaha eraldab HTM lepingute alusel otse erakoolidele ja
  • tegevuskulude toetused liiguvad erakoolidele eraldi kehtestatud arvelduskorra alusel vastava piirkonna KOV kaudu.

Uus arvelduskord hakkas toimima kõigis KOV-des, v.a Tallinna linnas, mis asus seisukohale, et selline kohustus ilma riigipoolse lisarahastuseta ei sobi. Nii jäetigi erakoolidele toetused välja maksmata.

Mitu pealinna erakooli pöördus oma õiguste kaitseks kohtusse ja sai seal eri kohtuastmetes ka õiguse KOV käest need toetused välja nõuda. Tallinna linn omakorda pöördus kohtusse riigi vastu ja nõudis riigilt vastavate kulude hüvitamist.

Riigikohtu lahend
Eelmise aasta lõpus jõustunud riigikohtu lahendi kohaselt peabki riik vastavad kulutused KOV-dele hüvitama. Paraku ei soovi riik neid kulusid enda kanda võtta. Seepärast plaanib HTM järgmiseks aastaks muuta EKS-i nii, et edaspidi

  • maksaks riik erakoolidele vaid pearaha ja
  • KOV võiks ise valida, kas ta eraldab oma piirkonnas tegutsevale erakoolile tegevuskulude toetust või mitte.

Seadusemuudatus viiks toetuse maksmise kohustuse riigilt KOV-le ja teeks vastavate kulude kandmise KOV-le vabatahtlikuks. See võimaldaks KOV-l erakoolis käivate õpilaste tegevuskulutoetusi edaspidi mitte maksta.

Mitu omavalitsust on juba teatanud, et nemad erakoolidele toetust enam ei maksa. See paneks suure osa erakoolidest järgmiseks õppeaastaks keerulisse olukorda. Olenevalt kooli kuluarvestusmudelist kaotavad erakoolid kuni 1000 eurot õpilase kohta aastas, mis võib tähendada kuni kahekordset erakoolide õppemaksu tõusu.

Uus seadus lubaks tõsta õppemaksu kiiremini
Praegu kehtiv EKS keelab erakoolidel õppemaksu tõsta

  • kooliaasta keskel ja
  • üle 10% aastas.

Nüüdseks on HTM saatnud rahandusministeeriumile ja justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks uue EKS-i eelnõu. Sellest dokumendist on välja võetud punkt, mis keelab õppemaksu tõsta üle 10% aastas. Juriidiline takistus EKS-i muudatuse elluviimiseks küll kõrvaldatakse, kuid sellise ümberkorralduse elluviimine käib ilmselgelt üle jõu nii erakoolipidajatel kui ka lapsevanematel.

Erakoolipidajaid pole kuulda võetud
EKS-i muutmise eelnõu teemal on erakoolipidajad teinud koos erakoolide katusorganisatsioonide ja partneritega kõik, et nii riigikogus kui ka HTM-is erakoolide häält kuulda võetaks. Erakoolide esindajad on korraldanud kümneid kohtumisi, saatnud ametlikke ja vähem ametlikke pöördumisi, küsinud infot, esitanud teabenõudeid jne. Maikuus läkitati riigikogu kultuurikomisjonile ühispöördumine EKS-i muutmise asjus, augusti lõpus saadeti HTM-ile argumenteeritud seisukohad EKS-i muutmise kohta ning septembris said ühispöördumise riigikogu, peaminister, justiitsminister ja õiguskantsler.

Kahjuks ei ole erakoolidel reaalsesse arutelusse laskuda õnnestunud. Riigi soov seadust muuta on suur, mistõttu on ka eelnõu seletuskiri üsna puudulik, mõjuanalüüse ei ole tehtud ja teabenõudes küsitud infoga on üritatud manipuleerida.

Peale selle on viimasel ajal meedias ekslikult väidetud, et pearaha ja tegevuskulutoetuste kaudu makstakse erakoolidele kinni kõik kulud. Tegelikkuses katavad pearaha ja tegevuskulutoetus vaid osa erakooli õppetöö korraldamise ning õpikeskkonna tagamise kuludest. Ülejäänud raha tuleb erakoolil saada õppemaksudest, mis peavad muu hulgas katma koolihoonete rajamise ja ülalpidamise, sisustuse, lisaainete ja täiendavate õppevormide, väiksemate klasside ja personaalse lähenemise ning tugiteenuste ja administreerimise kulud.

Ka vanem saab enda huvide eest seista
Kuna erakooliühenduste ja erakoolipidajate arvamusega ei ole seni arvestatud, tuleb kuuldavaks teha lapsevanemate hääl. Praeguseks on aktiivsemate erakoolide lapsevanemad ühinenud koolidevaheliseks koostööks. Nad on kodanikualgatuse vormis moodustanud oma huvide eest seismiseks aktiivgrupi, et peatada haridussüsteemi ja koolivõrgu kahjustamine ning töötada omalt poolt välja alternatiivne EKS-i muutmise eelnõu koos mõistliku üleminekuperioodiga.

Aktiivgrupi algatusel on koostatud pöördumine erakoolide lapsevanemate esindusorganisatsioonide poole, et anda võimalus kaasa lüüa kõigile lapsevanematele, kes valutavad südant kvaliteetse hariduse ja heade koolide säilimise pärast.

Lähemalt saab lapsevanemate kodanikualgatuse tegevuste ja dokumentidega tutvuda veebilehel www.avalikultharidusest.ee. Sealt leiab ka vajalikud kontaktid, et soovi korral lapsevanemate ühistegevuses kaasa lüüa.

Ahto Orav
Audentese erakooli direktor

Jalus