Uudised

erakooli uudiskiri

Saage tuttavaks meie uute õpetajatega

20.10.2017

Sellel õppeaastal alustas Audenteses tööd 18 uut töötajat: neli algkoolis, kümme põhikoolis ja spordigümnaasiumis, üks e-gümnaasiumis ning kolm IB õppe üksuses. Uurisime mõnelt uustulnukalt, mida nad peavad oma töös oluliseks ja kuidas nad on sisse elanud.

Küsimustele vastasid

  • 1.c klassiõpetaja Katrin Tuul,
  • 4.c klassiõpetaja Maris Tuulik,
  • inglise keele õpetaja Katrin Rüütel,
  • kehalise kasvatuse õpetaja Martin Nelis ning
  • IB õppe üksuse vene keele ja kirjanduse õpetaja Andrei Berestovski.

Mida pead õpetajatöös oluliseks?
Katrin T: Kõige tähtsam on see, et nii minu õpilaste kui ka minu enda silmad säraksid ja et meil kellelgi ei kaoks koolirõõm.
Maris: Väärtustan head sõna, tagasisidet ja lugupidavat suhtlemist ning muidugi rõõmu igapäevategemistes. Kui minul õpetajana on huvitav, siis tunnetavad seda ka lapsed ja avaneb võimalustemaa. Soovin, et õpilased tunneksid end koolis hästi, sest ainult siis saavad nad õppimisele keskenduda.
Katrin R: Õpetajaks õppides mõtisklesin sageli, et huvitav, miks ma varem seda teed ette pole võtnud. Kuigi kohanemist veel on, valitseb sisimas siiski tunne, et siht on õige. Mulle väga meeldib olla õpetaja. See meeldimine on kõige muu aluseks. Mulle meeldib lastega töötada ja tunda, et saan nende arenguteele anda oma panuse. See asjaolu muudab õpetajatöö väärikaks.
Martin: Pean oluliseks seda, et igale õpilasele tuleb läheneda individuaalselt.
Andrei: Õpetaja peab motiveerima õpilasi edasi õppima – seda mitte ainult konkreetse kursuse raames, vaid mitme aasta jooksul. Samuti tuleb näha ja toetada õpilase arengut.

Kui kaua oled õpetajaametit pidanud ja kus koolis varem töötasid?
Katrin R: Minul õpetajana töökogemus puudub: klassi ees ma selle tavapärases tähenduses varem tunde andnud ei ole. Olen vaid pidanud hulganisti loenguid ning teinud koolitusi näiteks tule- ja veeohutuse teemal. Päästeala on mu hobi: tegutsen vabatahtliku päästjana. Sealt olen saanud ka mitmesuguseid projektipõhiseid ja igapäevatööks kasulikke kogemusi.
Praegu õpin Tallinna ülikoolis inglise keele õpetaja erialal. Keeli olen õppinud kogu oma teadliku elu. Tänu keeleoskusele olen palju reisinud ning tutvunud eri kultuuride ja riikidega – sellestki kogemusest on õpetajatöös abi.
Martin: Õpetajaametit ei ole ma enne pidanud. Seega on Audentes esimene kool, kus ma töötan.
Andrei: Olen tegutsenud Tallinnas õpetajana alates 1987. aastast. 1991. aastal asusin teadmisi jagama kõrgkoolis: õppejõutööd alustasin tollases Tallinna pedagoogilises instituudis.
Katrin T: Mul läheb õpetajana 17. aasta. Enne Audentesesse tulekut õpetasin Gustav Adolfi gümnaasiumis.
Maris: Alates 2007. aastast olen töötanud Viimsi koolis ja Haabneeme koolis. Vahepeal sain tütre ja nüüd olen Audenteses.

Kuidas kohanemine on kulgenud?
Katrin T: Audenteses meeldib mulle see, et siin on õpetajale mugav keskkond, suurepärased sportimisvõimalused, särtsakad õpilased ja toetavad kolleegid.
Andrei: Kohanemine Audenteses on tänu kolleegide ja õpilaste toetusele sujunud hästi.
Maris: Töö käib täie hooga ja selle taustal jätkub ka minu kohanemine. Mulle on see suur muutus. Kohanemise teeb mõnusamaks see, et kolleegid toetavad, lapsevanemad käivad kooliga ühte jalga ja õpilased on koostöövalmid.
Martin: Kohanemine on kulgenud meeldivalt: kolleegid on väga sõbralikud ja vastutulelikud. Igale küsimusele olen saanud vastuse.
Katrin R: Olen väga rahul: töökaaslased on meeldivad ja sisseelamine on läinud sujuvalt. Küsida saab alati ning vastused ja mõtted tulevad kolleegidel tavaliselt nagu varrukast.

Mis valmistab rõõmu?
Andrei: Kui õpilased minu aines arenevad ja kui nende silmad tunni lõpus säravad, siis olen väga rõõmus.
Katrin R: Rõõmustab see, kui lapsed tunnis kaasa töötavad, aga ka naeravad ja end hästi tunnevad.
Maris: Senised õpetaja-aastad on unustamatud tänu värvikatele õpilastele ja vanematele. Pean neist igaüht natuke oma õpetajaks, kes on inspireerinud ja hoidnud mu meele ärksa. Praegu rõõmustan selle üle, et mulle on usaldatud Audenteses just need õpilased, kes mu klassis on.
Katrin T: Õpetajatöö on üks väheseid ameteid, kus inimene saab enda panuse emotsionaalselt tagasi, kas siis õpilastelt, nende vanematelt või ägedatelt kolleegidelt.
Martin: Kuna töötan kehalise kasvatuse õpetajana, valmistab mulle kõige enam heameelt see, kui õpilased füüsilisest tegevusest rõõmu tunnevad ja meelsasti kehalise kasvatuse tunnis käivad.

Mis on meie õpilaste või kooli puhul üllatanud?
Maris: Viisakus!
Katrin T: Minu praeguse klassi lapsed on kuidagi eriti siirad, toredalt lapsemeelsed ja ausalt asjalikud.
Toon paar näidet 1.c klassi igapäeva kohta.

  • On tööõpetuse tund. Kes valmis saab, see toob oma kaunite astritega töö õpetajale, et viimane võiks selle tahvlile panna. Üks poiss tuleb esimesena ja küsib hästi vaikselt: „Kas te ütleksite, et „Oo! Vaadake, kui ilus“?“
  • 1. klassi poiss räägib vahetunnis kolmele klassiõele: „Ma käisin LaserGame’is ja sain kummikuuliga vastu nosplit. Daamid, te ei kujuta ette, kui valus see oli.“

Katrin R: Mind üllatasid väiksearvulised klassid ning veelgi rohkem avaldas muljet see, kui palju väikse ja suure rühmaga töötamine erineb. Keeleõpe sujub väikses rühmas väga hästi: mitte keegi ei saa viilida.
Andrei: Üldine tase on kõrge.
Martin: Õpilased on siin väga viisakad ja julgevad õpetajaga suhelda.

Jalus