fbpx

Tagasiside

Meie jaoks on oluline Sinu tagasiside, et saaksime pidevalt areneda ja vastata Sinu ootustele. Kirjuta siia, mis Sulle meeldib või mis saaks järgmine kord olla paremini. Kui Sul on küsimus lepingu muudatuse või treeningule registreerimise kohta, siis edasta see veebilehe jaluses olevale e-posti aadressile.

Otsi
 

Uudised

ERAKOOLI UUDISKIRI

Saage tuttavaks meie uute töötajatega

21.10.2022

Sellel õppeaastal alustas Audenteses tööd neli uut õpetajat. Uurisime, mida nad peavad oma ametis oluliseks ja kuidas nad on sisse elanud.

Küsimustele vastasid

  • matemaatikaõpetaja ja 4.b klassijuhataja Inna Ivanova;
  • kehalise kasvatuse õpetaja ja 8.b klassijuhataja Pille Juus;
  • bioloogiaõpetaja Tiiu Liimets ning
  • ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Made Isak.

Mis on õpetajatöös oluline?

Inna: Oskus kuulata, märgata ja aidata ning olla alati õpilase jaoks olemas.

Tiiu: Tähtis on näha õpilase sisse. Ma ei tea, kuidas ja kas mul see välja tuleb, aga püüan.

Made: Inimlikkus ja hoolivus – seda nii õpetaja omadustena kui ka väärtustes, mida õpilastes kasvatada.

Pille: Õpetaja võiks olla inimene, kes kuulab, märkab, abistab, õpetab, suunab, tasakaalustab, rõõmustab ja tähistab saavutusi ning kes tegutseb kire ja säravate silmadega.

Kui kaua oled õpetajaametit pidanud ja kus koolis varem töötasid?

Made: Kooliõpetaja ametit pean nüüd esimest korda. Varem olen töötanud muuseumides ja raamatukogus, pedagoogika ja õpilaste harimine oli mu ülesanne ning kutsumus sealgi. Audentesesse tulen Tallinna linnaelumuuseumist, kus töötasin kuus aastat.

Inna: Õpetajana olen töötanud alates 2020. aastast. Alustasin Peetri lasteaed-põhikoolis, kus tegutsesin alguses reaal- ja loodusainete abiõpetajana ning hiljem füüsikaõpetajana. Samuti olen töötanud õpetaja abina Audentese lastekoolis, kus töötan siiani.

Pille: Alustasin õpetajatööd aastal 1996 Tartu waldorfkoolis – koolis, mis mulle palju õpetas. Seega kokku tuleb õpetaja-aastaid üle 25. Olen õpetanud veel neljas koolis: Tartu kunstigümnaasiumis, Tallinnas 21. koolis ja 32. keskkoolis ning Harjumaal Haabneeme koolis. Igast koolist olen võtnud kaasa midagi head, mis praegugi puudutab ja mida on mõnus meenutada. Pisut olen endast andnud ka ühte erilisse lasteaeda ja vastu saanud väärt kogemuse.

Tiiu: Õpetaja olen olnud alates 1985. aastast, kui ülikooli lõpetasin. Töötanud olen mitmes koolis: Haapsalus, Märjamaal, Lagedil ja Tallinnas. Enne Audentesesse tulekut olin pikka aega Eesti loodusmuuseumi pedagoog.

Kuidas kohanemine on kulgenud?

Tiiu: On olnud töine aeg. Siiski kuidagi rahulikum, kui vanast ajast mäletan. Alles nüüd tunnen, et olen jälle rattasse jõudnud.

Inna: Algus on olnud kiire, õppimisrikas ja koostöine. Olen tänulik igale kolleegile, kes toetab ja annab nõu, kuidas olla parem. Tunnen, et olen hoitud ja vastu võetud. Isegi kui töö mõnikord väsitab, siis leian igast päevast ikkagi midagi positiivset.

Pille: Mõnus algus on olnud: koostöörohke, sõbralik ja huvitav. Iga päev on eriline, iga tund oma nägu, väiksematega intensiivsem ja suurematega rahulikum. Igast päevast võtan kaasa head ja õpetlikku. Toetav ja soe tunne on südames. Iga õpilane õpetab midagi oma olemisega.

Made: Algus on olnud infoküllane ja nõudnud pingutamist. Õpin iga päev midagi uut ja olen tänulik, et õpilased mind nii palju õpetavad. Isegi kui mõnikord on natuke raske, siis ikkagi on iga päev tore ka.

Mis valmistab Sulle koolis rõõmu ja/või üllatab?

Pille: Rõõmsaks muudavad mind rõõmsate nägudega ja tähelepanelikud õpilased ning superhead kolleegid. Üllatusi on ka olnud, aga need ikka toovad enamasti rõõmu, vahel panevad ka mõtlema. Aeg-ajalt üllatan ennast ise ka. Vestlused kolleegidega annavad palju: hea on koos arutleda, neid kuulata ja ühiselt kulgeda. Meie kool on nagu säde: helgib soojalt, süttib kiiresti, särtsub särisedes, kutsub lähemale, kiirgab kaugele ja võtab kaasa.

Inna: Tore on märgata, kui õpilastel tekib uue avastuse puhul heureka-moment. Rõõmsaks teeb mind ka inimestega koos olemine, suhtlemine ja uute ideede genereerimine. Meeldiv on kogeda, et Audentese koolipere hoiab kokku ning kolleegid on valmis aitama ja toetama.

Tiiu: Rõõmu valmistavad mulle toetavad kolleegid. Ning üllatab see, et koolimaja võib olla nii vaikne.

Made: Koolipere on tore. Õpilased on siirad ja vahetud, see ehedus hoiab erksana ning teeb rõõmu. Õpilased märkavad teisi ja oskavad nii kenasti tagasisidet anda. Kuna Audentese pere on ju suur ja eripalgeline, on mind üllatanud, kuidas kõik need erinevad inimesed hoiavad ühte, väärtustavad traditsioone ning pakuvad ja hindavad kuuluvustunnet.

Audentese moto on „Tervis, tarkus, tasakaal“. Kuidas see koolielus välja paistab?

Inna: Esimene, mis silma torkab, on kõigi kolme sõna algustäht T. Olen märganud, et nii õpilased kui ka töötajad hoiavad enda füüsilist ja vaimset tervist. Füüsilise tervise eest hoolitseb koolipere sportimise ja matkamisega ning koolisööklas pakutava tasakaalustatud tervisliku toiduga. Vaimse tervise eest hoolitsemist toetab koolipäevik ning targaks saavad õpilased õppimise käigus. Esmatähtis on aga tervise ja tarkuse vahel valitsev tasakaal.

Pille: Mulle meeldib kooli moto, seda nii kirjas kui ka pildis. See kõnetab mind nii: „Tervis tarviline vara, tarkust-tasakaalugi on vaja.“ Kõigi kolme sõna ees on üks suur ja mõnus T: „Kolme T-ga kokku puutud ja kõik Sinus varsti muutub!“ Tervise eest peab hoolt kandma kõigepealt inimene ise, aga elus toetab õpilast heade soovituste ja õpetustega veel keegi – on see siis ema, isa, õpetaja, treener, kooli meditsiiniõde, psühholoog või koolikaaslane. Tarkust ja tasakaalu on elus vaja alati: nii otsuseid tehes, nõuandeid kuulates kui ka eesmärkide poole liikudes.

Made: Vanarahvaski teadis, et tarkus on tarviline vara ja tervis on parem kui rikkus. Mind aga paelub ja rõõmustab see, et kooli motos on nende kõrvale toodud veel üks oluline väärtus: tasakaal. See tuletab meelde, et mõnikord tuleb elus teha kompromisse, arvestada ümbritseva olukorra ja teiste inimestega nii oma püüdlustes ja eesmärkides kui ka igapäevatoimetustes.

Tiiu: Moto on sügavalt mõtestatud ja kõik kolm T-d koolielus ühendatud. Kuidas täpsemalt, see oleneb juba endast.

Millega tegeled vabal ajal?

Tiiu: Loen, käin metsas, ja kui vähegi saan, järgin Fred Jüssi õpetust, et on vaja niisama olla.

Made: Minu õpilased juba teavad, et mul on kodus teiste pereliikmete kõrval väga tähtis isik: koer Paula. Tema töötab meie peres vaimse tervise vitamiinina ning valvab, et meil jätkuks piisavalt nalja, mängulisust, lusti ja hoolivust. Vabal ajal käin Paulaga palju jalutamas ja oleme looduses. Peale selle meeldib mulle saunatada ja püüan algaval hooajal hoida järjepidevust, et talisupluse harrastus soiku ei jääks.

Pille: Vabal ajal logelen: olen aru saanud, et seda on vaja. Liigun eri paikades – kas aktiivsemalt või rahulikumalt – ja kindlasti näeb mind palju teisi aitamas, kuna tegutsen spordivabatahtlikuna. Omandan ikka veel teadmisi elus vaja minevates valdkondades: tegelen enesearenguga. Lugemine pakub tuge, nagu ka oma laste kuulamine, nendega koos mängulaua taga olemine, hea muusika ja toidu nautimine.

Inna: Veedan aega perega, käin ujumas ja jõusaalis ning avastan uusi kohti nii Eestis kui ka välismaal. Samuti õpin niisama olema, sest tasakaal töö ja puhkuse vahel on esmatähtis.

Jalus