SPORDIGÜMNAASIUMI UUDISKIRI

Saatejuhid räägivad endast ja Audecastist

03.06.2022

Audecast on spordigümnaasiumi õpilaste podcast, mida juhivad kaks üle kooli tuntud noormeest: Kent Benström (12.c) ja Rhet Daniel Punt (11.c). Istusime poistega intervjuuks maha neile tuttavas stuudios, et rääkida neist endist ja Audecasti telgitagustest.

Tutvustage ennast.

Rhet: Olen 18-aastane, tegelen kergejõustikuga, põhialadeks on kettaheide ja kuulitõuge. Vabal ajal meeldib mulle sõpradega koos aega veeta, kalastada, raamatuid lugeda ja ooperis käia. Audenteses lõpetan praegu 11. klassi.

Kent: Mina olen Audenteses käinud juba neli aastat, sel aastal lõpetan. Koolis mängin käsipalli. Ka mulle meeldib sõpradega aega veeta, näiteks mängida piljardit, bowling’ut ja uut moodsat mängu shuffleboard’i. Tegelen ka muusikaga (ehk siis igasugu pillimängu, rütmi ja biidiga) ning veel meeldivad mulle kiired autod.

Kuidas teie omavaheline sõprus alguse sai?

Rhet: Me ei olegi sõbrad. (Mõlemad naeravad.) Tegelikult kohtusime esimest korda ühes näitlemislaagris, oli vist aasta 2016. Ega me alguses väga ei suhelnudki.

Kent: Rohkem hakkasime läbi käima siis, kui mina juba tulin Audentesesse ja Rhet mõtles ka järgmisel aastal siia tulla. Eks meil oli ühine tutvusringkond, siis hakkasimegi suhtlema.

Rhet: Peamine suhtlus algas siis, kui me siin ühte tuppa kolisime.

Kent: Ja see on viimase pooleteise aasta teema.

Kuidas sündis idee hakata podcast’i tegema?

Kent: Idee tekkis juba eelmise ehk 2021. aasta jaanuaris, kui Pippi Lotta Enokiga sai arutatud, et võiks teha. Aga kuna Pippil tulid eksamid peale ja tal jäi aega väheks, siis ma üritasin Rhetile seda mõtet maha müüa. Ega ta alguses ei olnud väga nõus, sest tal oli juba mingi muu idee uurimistööks olemas. Aga see polnud siiski veel täisidee. Moosisin Rheti ikka ära ning jõudsime kokkuleppele, et ta saab podcast’iga ka oma uurimistöö tehtud. Ja siin me oleme: kümme osa seljataga ja kes teab, äkki tuleb veel mõni lisa episood.

Kust tulevad podcast’i teemad, külalised ja saatekavad?

Rhet: Meie kahest väga andekast peast.

Kent: Pingelises olukorras tekivad kõige paremad mõtted. Kui on teada, et järgmisel hommikul kell 10 on salvestus, siis hakkab pea kohe eriti kiiresti tööle.

Rhet: Inimesi valisime põhiliselt selle järgi, et kes oleksid jutukad ja kellega oleks huvitav saadet teha.

Kent: Mis ei tähenda muidugi seda, et teised inimesed oleksid vähem huvitavad. Mõni ongi väliselt kõvem kivi.

Rhet: Aga kui niisuguse inimese suudad avada, siis võib jällegi väga põnev olla.

Kent: Tavaliselt me istume niimoodi toas, et mina olen oma ülemisel naril ja Rhet alumisel.

Rhet: Siis tuleb ühel meelde, et me peaks nüüd hakkama saate peale mõtlema. Teine vastab, et ta veel ei viitsi.

Kent: Seejärel ootame kümme minutit. Kümnest minutist saab tund ja siis otsustame: „Kuule, peaks ära tegema, muidu Jaana [huvijuht Jaana Kannike] saab kole pahaseks.“ (Mõlemad naeravad.)

Rhet: Saate ettevalmistamine võtab tegelikult aega umbes veerand tundi. Kui me tööle hakkame, siis saavad saate küsimused kiirelt valmis ja me paneme need Jaanale ülevaatamiseks teele. Enamasti ei ole me pidanud küsimusi väga palju muutma. Eriti hea on siis, kui Jaana on lubanud mõtelda ka paar küsimust ja tegelikult saadab neid lausa terve hunniku. Siis on saade küll juba tehtud.

Kes teist kahest on see, kes kõike nii-öelda joone peal hoiab?

Kent: Kes see meie aju on?

Rhet: Ega me kumbki väga joonemehed ei ole.

Kent: See, kes meid joone peal hoiab, on Jaana.

Rhet: Kui teda ei oleks, siis oleks kõik pilla-palla laiali. Arvatavasti oleks me siiamaani alles teise episoodi juures.

Kas te ise kuulate mingeid podcast’e?

Rhet: Väga ei kuula. Ma kuulan tavaliselt siis, kui tundub olevat mingi põnev osa või põnev inimene. Aga et ma kindla rutiiniga midagi kuulaks, seda ei ole.

Kent: Mul on ka enam-vähem sama. Kui spordimaailmas toimub midagi põnevat, siis panen „Mehed ei nuta“ peale. Sealt saan nende seisukoha ka: nad on ikkagi oma ala spetsialistid, kelle arvamust on päris põnev kuulata.

Kui te ise podcast’e niiväga ei kuula, siis miks peaks keegi Audecasti kuulama?

Rhet: Sest meie oma on parem!

Kent: Ma pigem ei vasta nii väga sellele küsimusele, aga ma olen mõelnud selle peale, et miks meid kuulatakse. Põhjus on ilmselt selles, et meil on kindel sihtgrupp, kellele me seda asja teeme. Need muud podcast’id on pidanud hakkama enda kuulajaskonda üles ehitama üsna nullist. Võib-olla kuulatakse meid ka sellepärast, et me vahepeal ajame nii-öelda pläma, aga eks see olegi ka natuke õpilaselt õpilasele jutt.

Missugused omadused tulevad ühele heale saatejuhile kasuks?

Kent: Kindlasti peab ta olema jutukas ja oskama inimest väga hästi lugeda.

Rhet: Diktsioon peab ka puhas olema. Kui sa puterdad, siis ei saa saadet teha.

Kent: Inimest peab oskama ikka mudida ka, sest jutt on vaja ju kätte saada.

Rhet: Loovust on samuti tarvis: kui vastatakse ainult näiteks ühe sõnaga või kui küsimused saavad järsku otsa, siis pead teadma, mida selles olukorras teed. Kange närv peab saatejuhil samuti olema.

Kent: Kange närv peab tõesti olema, vähemalt esialgu. Võin öelda, et alguses oli mul päris närv sees, aga nüüd, mida aeg edasi, seda kergem. Samas sõltub natuke ka osast. Näiteks kui tegime saadet Otepää üksuse juhataja Reet Dalbergiga, siis oli küll närv sees, sest Reet oli võõras inimene. Aga kui me oleme teinud siin podcast’i oma maja inimestega, siis ei ole väga sellist närvi enam olnud.

Mis on olnud podcast’i tegemise juures kõige raskem?

Rhet: Monteerimine ongi see kõige keerulisem osa.

Kent: Tegelikult ma ütleks, et see on ikkagi lihtne. Failide alla laadimine võtab veidi rohkem aega, kuna need on mahukad. Aga saate kokku panemine võtab üksnes 10–15 minutit, kuna mul on juba välja kujunenud kindlad normid, mida pean monteerimisel kasutama.

Rhet: Ainukene keeruline osa oli Martin Noodla saade, kus Kent kirus, et jube kaua läks selle pika episoodi kokku panemine ja et rohkem me nii pikkasid osasid ei tee.

Kent: Selle puhul ma pingutasin ise ka üle, aga nüüd juba tean, et nii täpselt polegi vaja faili töödelda. Sel juhul on kõla ka hoopis mõnusam. See osa oli jah rekord: monteerimine kestis neli tundi.

Rhet: Keeruline on veel leida saate salvestamiseks ühist aega, kuna käime koolis ja trennis ka. Näiteks Toomas Uuskamiga oli algusest peale väga raske ühist aega leida: pool aastat me ei leidnud seda aega, aga lõpuks ikkagi õnnestus.

Aga mis podcast’i tegemisel kõige enam rõõmustab?

Rhet: Meil pole vist olnud mitte ühtegi salvestust, kus poleks saanud naerda. Seega kõige enam rõõmustabki salvestamine ise: kui tuled jälle stuudiosse, see on alati lõbus. Kunagi ei teki tunnet, et ma ei viitsi tulla.

Kent: Salvestamine on nagu preemia kogu selle töö eest, mis me enne oleme ära teinud.

Jõudsite juba päris alguses viie parima Eesti podcast’i hulka, hiljuti saite täis 1000 kuulamist ja see näitaja kogu aeg kasvab. Mis tunne on?

Rhet: Viie parima hulka jõuda oli küll äge.

Kent: Aga me ju teadsime, et ega see koht kaua ei püsi.

Rhet: Naljaga pooleks võib öelda, et sentimeetri võrra oli meil rind rohkem kummis küll.

Kent: 1000 on ilus arv, aga eriline tunne oleks siis, kui igal osal oleks 1000 kuulamist.

Missugused on olnud kõige meeldejäävamad vestlused ja külalised?

Kent: Üks lahedamaid jutuajamisi oli Reedaga, kui ta rääkis, et Otepääl hoitakse kastides lund.

Rhet: Jah, see vestlus on üks minu lemmikutest ka. Teine on Mikk-Mihkel Arro jutt sellest, kuidas ta Karksi-Nuia kooli tööle läks.

Kent: Pippi osa meeldis mulle väga, sest seal sai naerda ja kõik, mida Pippi rääkis, oli tegelikult õige ka. Isegi Priit Ilver ütles, et kogu jutt läks nii õigesse kohta. Minu esikolmik – ilma kohtasid jagamata – olekski Reet, Arro ja Pippi. Mõnes mõttes on kõik osad nagu oma lapsed: iga osa on omamoodi tore.

Kas teile meenub saate tegemisest mõni naljakas lugu?

Rhet: Kõik on muidu läinud üsna ladusalt ja midagi juhtunud ei olegi. Võib-olla saab mainida lihtsalt seda, mida kuulaja muidu ei näe. Näiteks ükskord pidi Kent keset Toomas Uuskamiga tehtavat salvestust WC-sse minema, aga saade läks rahulikult edasi ja mõne minuti pärast oli ka Kent tagasi, nagu poleks midagi olnudki. Ega Toomas midagi aru ei saanud, võib-olla vaatas, et mis toimub.

Kent: Äkki ta sai ikkagi aru, aga lahendas olukorra professionaalselt. Aga ma jooksin ka elu eest, et kiirelt ära käia.

Kas Audecast tuli välja selline, nagu alguses mõeldud oli?

Rhet: Ma arvan küll. Meil oligi eesmärk tutvustada endistele, praegustele ja tulevastele õpilastele spordigümnaasiumi töötajate teist külge.

Kent: Ja omavahel seadsime sihiks teha saateid, mis oleks Audentese töötajate podcast’ist suurema kuulajaskonnaga. Sellega saime vist küll hakkama.

Kahel korral saite Postimehe veebiülekandes meie võrkpallineidude mängu kommenteerida. Kas Audecast on avanud uksi ka muudele väljakutsetele?

Kent: Veebiülekannete võimalus tuli küll tänu podcast’ile. Minu klassiõde Anu ütles, et kuna me seda podcast’i siin teeme, siis võiksime ju kommenteerimist ka proovida.

Rhet: Kui mängu kommenteerimist oleks pakutud enne podcast’i tegemist, siis ma oleks seda kindlasti pigem peljanud, aga nüüd mõtlesin, et mis seal ikka: mikrofon on mikrofon!

Kent: Pärast seda enam pole niisuguseid pakkumisi olnud, aga saime hea kogemuse kindlasti.

Rhet: Äkki saame järgmisel aastal, kui mängud uuesti käima lähevad, jälle kommenteerida.

Kent lõpetab Audentese sel aastal, Rhetil on veel viimane aasta ees. Mis on teie tulevikuplaanid?

Rhet: Tahaks kõigepealt klassi ära lõpetada ja siis kooli ka.

Kent: Oleme Audecasti tulevikuplaane väga vähe arutanud. Pigem niimoodi möödaminnes maininud, et vaatame, mis tulevik toob ja kuidas viitsime. Iseenesest oleks äge, kui teha podcast’i natukene veel ja minna teemaga veidi laiemaks.

Aga üleüldiselt tahaks näiteks viie aasta pärast olla seotud meediateemaga. Olgu see siis kas filminduses, podcast’induses, televisioonis või mujal. Mul on juba huvijuht Jaanaga kokkulepe, et kui lõpetan filmikooli ära, siis tulen Audentesesse väiksematele õpilastele filmiringi tegema. Aga enne tuleb sinna kooli sisse saada ja see ära ka lõpetada.

Mida soovitate teistele noortele, kellel on mingi uus idee, mida nad tahaks proovida?

Kent: Midagi keerulist siin ei ole. Igale lahedale ideele on mingi väljund olemas. Kui leidub hakkajaid, siis on hästi. Seega ole julge, võta ühendust ja ära jää ootama, et keegi teine selle asja sinu eest ära teeb!

Rhet: Alati enne mõtle, kui sa midagi ütled. Võib-olla sulle endale tundub mingi plaan jube äge, aga pärast tuleb välja, et jääd päris lolli olukorda.

Mida ütleksite veel lõpetuseks?

Rhet: Kuulake kindlasti Audecasti. Kõik uudiskirja lugejad ei ole kindlasti veel seda kuulanud.

Kent: Ja küll me teada saame, kui te ei kuula! Audecasti leiate Audentese kodulehelt, Spotifyst, Facebookist ja Anchorist.