Spordigümnaasium

Sagadi loodusõppepäev rikastas 12. klasside õppetunde

14.11.2016

8. novembri sügispäeval oli paks lumi maas ning Sagadi looduskool ootas külla 12. klassi õpilasi, et korraldada õppepäev teemal „Fotosüntees ja hingamine“.
Eelmisel päeval alanud lumetorm oli õnneks raugenud ja traditsiooniline loodusõppepäev algas Sagadi mõisakompleksi ees ehttalvises meeleolus.

Õpilased jagati kahte rühma:

• üks neist siirdus koos bioloogia- ja ajalooõpetajaga kõigepealt õpperajale ning
• teine asus koos saksa keele õpetajaga looduskooli tubaste tegevuste juurde.

Hiljem pääsesid matkajad sooja tuppa õppima ja sees alustanud õpilased suundusid värskendavale metsaretkele.

Loodusõpperada oli kenakesti täis tuisanud ja tõotas põnevat kogemust. Õpilaste ülesanne oli vastata raja kõrvale üles pandud küsimustele, mis eeldasid infotahvlitega tutvumist ja guugeldamisoskust. Nagu arvata võis, sai sellest kohevas lumes vantsimisest üks korralik sportlik ettevõtmine. Sumati läbi lume, teadmata, kus laudrada algab või lõpeb. Kord vajuti sügavasse, kuni poolemeetrisse lumme, siis jälle saadi pähe korralik lumemütsak, kui mõni heatahtlik kaaslane juhtus raja kõrval seisvaid kuusepuid sakutama.

Maastik oli vaheldusrikas. Alustati piltpostkaardilikust männikust, siis laskuti orgu ning sealt jõuti kuusikusse, mis oli täis tuulemurdu. Seejärel põikasid õpilased segametsa ja tutvusid haavataelikuga. Lõpetuseks vantsiti üles pikast järsust trepist, mis tõi matkajad bussi juurde tagasi.

Ühtegi looma teel küll ei kohatud, see-eest said õpilased teada, et põdrale maitsevad noored männivõrsed ning pohla- ja mustikavarred. Meelde jäi ka fakt, et kui inimene peaks vaid nendest taimedest söönuks saama, tuleks tal päevas tarbida umbes kümme kilo taimset toitu.

Sagadi looduskool asub Sagadi mõisakompleksi kõrvalhoones ja on põnevalt sisustatud. Looduskoolis arutati, mis on fotosüntees ja hingamine ning milline on nende tähtsus looduses ja inimese elus. Vaadati ka õppefilmi, mille sisu andis ainest korralikuks väitluseks.

Seejärel asuti praktiliste tegevuste juurde: õuest tuli tuua üks fotosünteesiv ja üks hingav elusolend ning asetada need nn gaasikambrisse, mis hakkas selles anumas mõõtma süsihappegaasi ja hapniku hulka.

Nüüd oli aega ka vaadata looduskooli väljapanekut ja täita töölehti. Enim elevust tekitasid loomulikult mikroskoobid, mille all sai uurida kuivatatud seent, vapsikut, suru ja tavalist rannaliiva. Lisaks tuli tutvuda näitusega, mis kõneles Vaikse ookeani saarestikele tehtud laevaekspeditsioonist.

Loodusõppepäeva lõpus küsis nii mõnigi õpilane, et millal me taas metsa läheme. Ja seda küsimust oli ütlemata hea kuulda.