SPORDIGÜMNAASIUMI UUDISKIRI

Säilenõtkus aitab raskustega toime tulla

03.06.2022

Inimene, kes tahab areneda ja enda elu tähenduslikult elada, kogeb paratamatult ka stressi, väljakutseid ning ebaõnnestumisi, sest need on elu normaalsed osad. Probleem ei seisne selles, et stress tekib, vaid selles, et inimene ei saa stressiga vahel hakkama. Seega tasuks stressi vältimise asemel arendada hoopis neid oskusi, mis aitavad olukorraga toime tulla ja kogemuste kaudu kasvada.

Olulist rolli mängib seejuures säilenõtkus ehk resilientsus, mis tähendab vastupidavust, kohanemisvõimet ja toimetulekut rasketes olukordades. Säilenõtke inimene ei lase raskuse, väljakutse, ebaõnnestumise või ka traumaatilise sündmuse korral ennast nii-öelda alla viia. Selle asemel leiab ta mooduse, kuidas olukorraga toime tulla: kas siis muudatust tehes, enda eesmärgi poole ikkagi edasi liikudes või ka enda isiklikku heaolu ja tervist taastades.

Kindlasti mõjutavad säilenõtkust elukogemused ja mingil määral geneetiline taust, aga tore on teada, et seda võimet saab igaüks ka ise arendada: enda säilenõtkuse toetamiseks vajad kasulikke harjumusi, tugevaid sotsiaalseid suhteid ja teadlikult arendatud vaimseid oskusi.

Kasulikke harjumusi kujunda tasapisi

Küsi endalt, kas magad kvaliteetset und, liigud iga päev vähemalt 30 minutit, toitud mitmekülgselt ning sööd rahulikult ja aeglaselt, annad endale võimalusi keskenduda lihtsalt hetkes olemisele (kuulad jalutades hääli, teadvustad enda hingamist, tunnetad uudishimulikult enda keha jne).

Kui avastad, et kirjeldatud harjumustega ei ole lood kõige paremad, siis võta alguses käsile neist üks: tee plaan, kuidas astuda järjepidevalt väikseid samme, mis toetavad uue harjumuse kujunemist (näiteks kõnnid igal õhtul enne või pärast sööki 20 minutit).

Säilenõtkust arendab ka see, kui viid keha mugavustsoonist välja füüsilise tegevusega. Saunas käimine, külma duši võtmine (näiteks hommikuse duši lõpus kas või 30–60 sekundit) või ka treeningul enda mugavustsoonist väljumine võiksid sammhaaval lisanduda su igapäevarutiini.

Suhtle päriselt

Võta aega, et suhelda enda inimestega. Seejuures keskendu tervenisti nendele. Telefon pane selleks ajaks ära, sest maailm ei kuku kokku, kui sa vahepeal kõigile kättesaadav ei ole.

Teadvusta emotsioone ja mõtteid

Harjuta raskes olukorras tekkivate emotsioonide ja mõtete teadvustamist (nimeta, mida tunned, või ütle endale, et mõtlemine hakkas tööle) ning aktsepteerimist (kinnita endale, et see on normaalne, kui niisugune tunne või mõte tekkis). Ühtlasi suuna tähelepanu hetkel kasulikule: näiteks otsi probleemile lahendust, selgita konflikti puhul olukorda rahulikult või lihtsalt keskendu hingamisele, et mitte minna enda tunnete ja mõtetega kaasa.

Probleemi lahenda sellel hetkel, kui see on võimalik. Kui sa aga parajasti midagi teha ei saa, siis lase probleemist enda peas lahti. Kui märkad, et mõtlemine mängib probleemilahendusmasinat, siis saad kasutada eelmises lõigus kirjeldatud tehnikat.

Tuleta endale meelde, et vigade tegemine on esiteks arenguprotsessi loomulik osa ja ühtlasi vajalik selleks, et õpiksid asju paremini tegema. Võid endale kinnitada, et see on normaalne, kui tegid vea. Seejärel mõtle läbi, mida kasulikku saad veakogemusest kaasa võtta ja proovi seda edaspidi rakendada.

Nüüd aga …

Et sa ei hakkaks kõike seda korraga katsetama, võta väike paus. Seejärel vali välja ainult üks säilenõtkuse arendamise viis, millega tahaksid tegeleda. Mõtle läbi realistlik plaan, kuidas ja millal seda järjepidevalt enda igapäevarutiini lisada.

Tee uue oskuse või harjumuse arendamine endale võimalikult lihtsaks. Kasuta näiteks telefonis olevaid sõbralikke meeldetuletusfunktsioone, säti enda ümbrusesse uut tegevust meenutavad sildid või lepi kokku sõbraga, kes sind plaani elluviimisel toetab, aeg-ajalt selle kohta küsib või – veel parem – koos sinuga uut oskust või harjumust arendama asub.

Nädala lõpus vaata möödunud nädalale otsa. Tunnusta ennast, kui õnnestus neid väikseid samme teha. Kui veel ei õnnestunud, siis mõtle läbi, mis seda takistas, ja pane uus realistlik plaan paika.

Huvitavat arendamist!

NB! Uute oskuste arendamine ja harjumuste kujundamine on pikaajaline protsess: see vajab järjepidevust, kannatlikkust ning (juhul kui miski kohe ei õnnestu) ka kuhjaga enesesõbralikkust, mis aitab edasi tegutseda.