spordigümnaasiumi uudiskiri

Selle õppeaasta teema on „Märka ja hooli“

20.12.2017

Audentese kool kuulub tervist edendavate koolide võrgustikku ja meil tegutseb tervisenõukogu, kelle põhieesmärk on propageerida tervislikku eluviisi, teha ennetustööd ning parandada õpilaste tervist ja üldist elukvaliteeti.

Igal õppeaastal kuulutab tervisenõukogu välja aasta teema, milleks sel korral on „Märka ja hooli“.

Miks on vaja märgata ja hoolida?
Teadlased on uurinud inimese prosotsiaalset ehk märkavat ja hoolivat käitumist. Selline käitumine sisaldab näiteks teiste eest hoolitsemist, koostööd, sõbralikkust, abistamist, vastutusvõimelisust, usaldatavust ja suuremeelsust.
Prosotsiaalne käitumine mõjub hästi kõigile asjaosalistele: nii hoolivale inimesele endale, tema kaaslasele, kes saab hea suhtumise osaliseks, kui ka kõigile neile, kes näevad prosotsiaalset käitumist kõrvalt. Seega on pisike märkamine ja hoolimine palju suurema kaaluga, kui me oskame arvata!
Tänu prosotsiaalsele käitumisele tõuseb kõigi asjaosaliste serotoniinitase, mis tekitab rahulolu. Heatahtlik käitumine tõstab tuju ja ei lase halbadel mõtetel inimese meeli vallutada. Nii muutub õppimisele ja treeningule keskendumine palju lihtsamaks.
Heatahtlikult käituva inimese keha toodab oksütotsiini, mis tugevdab tema immuunsüsteemi, aitab olla sotsiaalsem ja teistega kontaktis ehk leevendab üksindustunnet. Oksütotsiin kahandab ka stressi ja aitab rahuneda. Tänu sellele kasvab klassi meietunne ning noortel on lihtsam üheskoos õppida ja treenida.
Prosotsiaalse käitumise kasulikud mõjud võtab toredasti kokku Life Vest Inside’i video.

Märkamine ja hoolimine spordigümnaasiumis
Selleks, et spordigümnaasiumis märkamist ja hoolimist toetada, lükkasime käima klassidevahelise võistluse.
Sissejuhatuseks toimus igas klassis „Märka ja hooli“ teemal tund. Õpilased tõid näiteid oma kogemustest ja jõudsid järeldusele, et hoolimine ei pea olema midagi tohutult suurt: aitab ka sellest, kui märkad teist inimest, ütled mõne ergutava sõna, võtad aega sõbraga rääkimiseks või abistad kedagi väikese asja korda saatmisel.
Märkamine ja hoolimine on tähelepanelikkuse küsimus! Tuleb lihtsalt jälgida, kas keegi vajab abi või lohutust. Seejuures on hea teada, et tähelepanelikkust saab iga inimene treenida.
Klasside ülesanne seisnes võistlusel just selles, et saada teadlikumaks ning panna tähele klassis esinevaid märkamise ja hoolimise märke. Iga klass kogus märkamisest ja hoolimisest kõnelevad killud elektroonilisele tahvlile, lisades sinna kirjeldusi, toredaid pilte, videoid ja mõtteteri.
Praegu tegutseb žürii selle nimel, et saaksime enne jõuluvaheaega välja kuulutada võitja ehk klassi, kes on kogunud märkamise ja hoolimise kilde kõige innukamalt.

Juhtnöörid, kuidas olla tähelepanelikum
Selleks et kõigil oleks spordigümnaasiumis hea, koostasime igale asjaosalisele oma meelespea.

Õppursportlasena

• märkan, kui kaasõpilane vajab abi: aitan tal raskuste korral õppida või ütlen trennis midagi julgustavat;
• aitan kaaslast, kellel on halb tuju: kuulan teda, viskan nalja või olen tema jaoks lihtsalt olemas;
• käitun teistega nii, nagu tahaksin, et minuga käitutaks;
• ütlen kellelegi midagi head, lihtsalt niisama;
• teen õpetajale ukse lahti, kui näen, et tal on palju asju käes;
• märkan kaasõpilast, kes on teistest eemal (näiteks vahetunnis), ja lähen vahetan temaga paar sõna.

Õpetajana

• märkan, kui kolleegil on raske, ja pakun talle abi;
• olen avatud ka ülesannetele, mis on väljaspool minu töökohustusi;
• leian viisi, kuidas arusaamatut teemat õpilasele rahulikult uuesti seletada;
• käitun kannatlikult nii enda kui ka teistega ja mõistan, et inimesed on erinevad;
• arvestan uusi kohustusi võttes enda ajaliste võimalustega, et mul jätkuks jõudu ja aega kõigi nende jaoks, kellega töötan.

Treenerina

• tunnen huvi ka selle vastu, mida teevad õppursportlased väljaspool sporti;
• märkan, kui keegi treenitavatest on juba mitmendat päeva tujust ära, ja aitan tal võimaluse korral muret lahendada;
• võtan aega selleks, et kolleegidega mõtteid vahetada;
• arvestan uusi kohustusi võttes enda ajaliste võimalustega, et mul jätkuks jõudu ja aega kõigi nende jaoks, kellega töötan.

Lapsevanemana

• olen lapse jaoks alati olemas, kui ta tahab rääkida, aga ma ei sunni vestlust peale;
• tunnen siirast huvi, kui laps jagab enda mõtteid;
• kiidan last osalemise, pingutuse ja õppimisse panustamise eest, mitte ei küsi ainult tulemuste kohta;
• võtan aega endale ja perele, et jõuaksime üksteist toetada.