fbpx

Tagasiside

Meie jaoks on oluline Sinu tagasiside, et saaksime pidevalt areneda ja vastata Sinu ootustele. Kirjuta siia, mis Sulle meeldib või mis saaks järgmine kord olla paremini.
Otsi
 

Uudised

ERAKOOLI UUDISKIRI

Septembris alustas meie koolipsühholoogina tööd Elisabeth Vardja-Kangur

21.10.2022

Uurisime, milline on Elisabethi igapäevatöö ja keda ta ootab endaga kohtuma. Ühtlasi jagas ta väärt nõuandeid vaimse tervise hoidmiseks.

Kuidas Sinust sai koolipsühholoog?

Minust sai koolipsühholoog juhuse läbi. Aastal 2009, kui olin just peale pooleaastast Lõuna-Itaalias elamist ja õppimist tagasi Eestisse tulnud, otsisin uusi väljakutseid. Minu endise kooli (vanalinna hariduskolleegium) direktor kutsus mind psühholoogina tööle. Pean ütlema, et need viis aastat seal psühholoogina tegutsedes on olnud minu senise elu kõige huvitavam aeg.

Kuidas näeb välja Sinu igapäevane töö?

Minu ülesanne on olla olemas, igas mõttes. Kui ma parasjagu just ei vestle privaatselt mõne õpilase või lapsevanemaga, ei anna mõnes klassis tundi ega ole koosolekul, siis on mu uks alati lahti ning iga mööduja saab tulla ja kasvõi korraks istuda ja oma mõtteid jagada, ükskõik millises valdkonnas. Ilm, koroona, sõda – kõik arutelud on teretulnud.

Õpilastega vestleme omavahel sellistel teemadel nagu enesehinnang, motivatsioon, üleüldine meeleolu ja heaolutunne, stress, suhtlemisoskused, tulevikuvalikud, väärtushinnangud, suhted, konfliktid, ärevus jne. Lapsevanematega arutleme, kuidas oleks võimalik üheskoos õpilast toetada nii koolis kui ka kodus: on oluline, et me tegutseksime ühise eesmärgi nimel ühtse meeskonnana.

Oled Audenteses töötanud veel lühikest aega, tänu sellele on Sul pilk värske. Mille poolest on meie kool eriline?

Ega ma päris juhuslikult Audentesesse tööle ei tulnud: mul oli siseinfot, et siin on väga tore. Audentesel on õnnestunud leida kollektiivi äärmiselt meeldivad, mõistvad, särasilmsed, toetavad ja motiveeritud inimesed ning seda igas üksuses.

Eelkõige on aga hea tõdeda, kui viisakad, rõõmsad ja avatud on Audentese õpilased. Ja nad peegeldavad oma vanemaid. Seega mulle tundub, et ka meie kooli lapsevanemad on viisakad, rõõmsad ja avatud ning eelnevale lisaks ka hoolivad.

Oktoober on vaimse tervise kuu. Millist nõu annaksid lapsevanemale?

Vaimset tervist tuleb turgutada sama moodi kui füüsilist ja sotsiaalset tervist. Tuleb võtta siht, kuhu tahaks jõuda, ja kavandada lühemaajalised tegevused, mis eesmärgi saavutamist toetavad. Viimasel ajal on olnud kuulda tihti väljendit „vaimse tervise vitamiin“, mis võtab väga kenasti kokku selle, mida me enda jaoks tegema peaksime, et oma tervist toetada (vt ka lehte peaasi.ee). Soovitan igaühel leida iga päev 5–15 minutit tegevuse jaoks, mis talle tõesti kõige enam häid emotsioone pakub. Olgu selleks siis tantsimine, perega lauamängu mängimine, lihtsalt väike lõunauni, maitsev amps, tore film vms.

Lisaks sellele võiks igaüks endalt küsida, mille üle on ta täna tänulik. Olen seda küsimust esitanud pea sajale õpilasele ning vastuseid on olnud seinast seina, alates sellest, et on saadud uus telefon, kuni selleni, et soe toit on laual. Tõdemus on olnud õpilastel aga alati sama: me ei hinda iseenesest mõistetavaid asju, tänulik tasub olla väga palju rohkema eest, kui me enesele teadvustame.

Millal tasub pöörduda psühholoogi poole?

On iganenud arusaam, et psühholoogi poole pöördutakse üksnes siis, kui inimesel on midagi viga. Suuri muresid on parem ennetada. Koolipsühholoogi ülesanne on aidata murega toime tulla. Kui tundub, et mure on teiste inimeste muredega võrreldes väike, kuid see tõmbab tuju nulli ja segab keskendumist, siis on kindlasti abiks sellest rääkimine ning lahenduste otsimine.

Suhteprobleemid eakaaslaste ja kodustega on teema, millega tasub alati psühholoogi poole pöörduda. Suhtlemisoskused on õpitavad, nende omandamist saab psühholoog toetada.

Järgmine suur teema on ärevus ja sellega toimetulek. Kui sind vaevab miski, aga sellele nime anda on keeruline, siis koos spetsialistiga murele otsa vaatamine ja lahenduste otsimine aitab. Kui õpilane ei tule enam toime igapäevaelu ülesannetega, näiteks on tal raskused õppetöös, siis on jällegi koolipsühholoog see, kes saab peret toetada. Ka kooli ja uute olukordadega kohanemine ning karjäärivalikute ja tuleviku planeerimine on teemad, mille puhul suudab koolipsühholoog abiks olla.

Unistan sellest, et iga õpilane ja lapsevanem julgeks koolipsühholoogi juurde tulla, et oma mõtted ja eluolukorrad läbi mõelda ning abi ja toetust küsida.

Kuidas Sa enda vaimset tervist toetad ehk millega tegeled vabal ajal?

Mina naudin üle kõige autoga sõitmist, sest see on see aeg, kui ma saan olla üksi, kuulata lemmikmuusikat nii kõvasti, kui tahan, ja end sel moel turgutada. Ühtlasi käin vähemalt kaks korda nädalas trennis, püüan minna magama enne südaööd, veedan aega perekonna seltsis ja kohtun regulaarselt sõpradega.

Jalus