SPORDIGÜMNAASIUMI UUDISKIRI

Spordigümnaasiumi noorte kahesest karjäärist

19.12.2019

Audentese spordigümnaasiumis panustavad õpilased enda arengusse võrdselt nii koolitöös kui ka spordis: enamik päevast veedetaksegi treenides ja õppides. Nii saab noor gümnaasiumi ajal luua endale tugeva baasi, et liikuda edasi järgmisele arenguastmele.

Esitasime oma õppursportlastele sportlasesinduses mõne küsimuse, et uurida, milliste võimaluste ja raskustega on nad spordigümnaasiumis silmitsi seisnud.

Mida on kahese karjääri arendamine teile andnud?
Õppursportlased rõhutasid, et kõige enam arendab see keskkond iseseisvust ja eneseületamisvõimet. Näiteks Anna-Maria kirjeldas oma kogemust nii: „Kodukohas ei olnud kaks korda päevas trenni, mis siin sai tavapäraseks. Kuna tulin juba kaheksandasse klassi ja tase ühes õppeaines ei olnud eelmises koolis nii tugev, oli mul siin raske sellega kohe toime tulla. Proovisin ise juurde õppida ja õpetaja oli vastutulelik, mis samuti aitas.“
Mitu noort mainisid, et Audenteses on nad õppinud aega planeerima. Näiteks Joosep ütles nii: „Saan enda asjade kavandamise ja tegemisega ise hakkama. Pean ise vaatama, millal midagi on, ja sellel silma peal hoidma.“ Ka Reilika sõnul on ülesannete kirja panemine ja päevaplaani tegemine äärmiselt oluline.

Mis soodustab ja mis takistab arengut?
Kahest karjääri tasakaalus hoida on üsna keeruline. Vahel võib selles möllus tekkida tunne, et kõike on korraga liiga palju. Kui trennis ei lähe, nagu tahaks, ja samal ajal juhtub ka koolis olema raske aeg, siis võib pingetase kerkida väga kõrgele.
Sel juhul saab oluliseks treeneri toetus, nagu kirjeldas Reilika: „Kui trennis läks mitu kuud kõik metsa ning kooliasjad olid segamini nagu pudru ja kapsad, siis treener tuletas meelde, et pidevalt ei saagi ülesmäge minna. Koolis olid inimesed samuti vastutulelikud, nii et sain sellest raskest punktist täiesti üle.“
Teiste toetus on noorte sõnul oluline ka siis, kui pikalt kodust eemal viibides tekib koduigatsus. Niisugustel hetkedel leiavad meie õppursportlased palju abi enda sõpradelt. Vahel aitab isegi see, kui lihtsalt kuuled, et teistelgi on raske ja et sa ei ole selles olukorras üksi.
Samas leidsid meie õppursportlased, et ka pere toetav roll on oluline. Pereliikmed aitavad raskuste puhul õigele suunale tagasi, nagu kirjeldas Liisa Greta: „Audentesesse tulles oli minu vene keel üsna olematu ja alguses jooksin lausa nuttes minema, sest ei osanud õpetajale vastata. Ema tuletas meelde, kui oluline on kool ikka ilusasti ära lõpetada. See aitas arendada julget pealehakkamist, nii et läksin tundi tagasi ja siiamaani saan õpetajaga hästi läbi.“
Üks kõige raskemaid olukordi on see, kui noorsportlasel tuleb ka pika koolist eemal viibimise ajal õppetöös rajal püsida. Näiteks laagrisse minnes on vaja läbi mõelda, milliseid õppematerjale tuleks kaasa võtta.
Samuti märkisid noored, et tagasi tulles on pingetase kõrge, kui e-kool on nii-öelda punases. Kindlasti ei ole abi sellest, kui õpetaja või treener selle peale kurjustab. Kuri reaktsioon võib ka võistlusmängu ajal sportlase indu pigem kahandada.
Küll aga rõhutasid õppursportlased, et neile läheb korda see, kui treeneriga saab suhelda sõbralikult. Samuti aitab kaasa, kui ümbritsevad inimesed noore pingutust väärtustavad ja talle endale oluliste kordaminekute puhul siiralt kaasa elavad. Seda kirjeldas hästi Anna-Maria kogemus: „Kui sellel aastal sain esikolmikusse, mis oli mulle endale väga oluline, siis tuli treener ka kohe kallistama. See näitas, et ta elas tõesti kaasa, mitte ei öelnud lihtsalt tuimalt, et tubli olid ja palju õnne.“
Õppursportlased nimetasid veel julge pealehakkamise ja avatud suhtlemise olulisust. Enamasti inimesed ju tahavad toetada ja on valmis leidma paindlikke lahendusi. Selleks peab aga noor ise avatult rääkima, nagu ütles ka Liisa Greta: „Kõik on tegelikult läbirääkimise ehk suhtlemise taga.“

Kuidas olete rahul senise kogemusega?
Enamasti olid õppursportlased rahul sellega, mida Audenteses veedetud aeg on neile andnud. Rõhutati, et inimesed on siin heatahtlikud ja vastutulelikud. Suure plussina tõsteti esile asjaolu, et kõik on sarnased ja toetavad. Seda väljendas hästi Joosepi kommentaar: „Selline tunne on, et oled omade seas.“
Meie õppursportlased leidsid üksmeelselt, et õppimisele pööratakse Audenteses palju tähelepanu ja pingutama peab korralikult. Ken-Mark kirjeldas olukorda nii: „Olin kuulnud hariduse kohta igasugu asju, kui siia tulin. Et siin ei õpita või midagi sellist. Ma ütleks, et meie kool on väga hea. Peale selle saame siin arendada ka muid oskusi, mida mujal ei saaks.“