SPORDIGÜMNAASIUMI UUDISKIRI

Suhtlus on oluline heaolu allikas

21.12.2022

Tahame või mitte, me oleme sotsiaalsed olendid ja vajame seetõttu suhtlemist. Suhtluse maht ja viis võivad seejuures küll individuaalselt erineda: mõni veedab aega suurtes seltskondades ja lävib laia tutvusringiga ning mõni teine suhtleb pigem väiksemas rühmas või üldse nelja silma all ja keskendub kitsamale inimeste ringile.

Suur hulk uuringuid on näidanud, et sotsiaalne suhtlus on inimestele oluline heaolu allikas ja vaimse tervise toetaja ning tugevalt seotud pikaealisuse ja õnnelikkusega.

Eelnev ei tule teile ehk uudisena, kuid vahel tasub võtta hetk ning endasse vaadates mõelda, kas, kuidas ja kui palju me seda hindamatut ressurssi enda elus toetame ning mis juhtub siis, kui on n-ö kiire.

Sõprussuhted kui alahinnatud ressurss

Andekas luuletaja ja kirjanik David Whyte ütleb oma essees, mis on pühendatud sõprusele, et vähenev sõprade ring on esimene halb tõsiste eluraskuste sümptom. Sellele kirjutisele tuginedes tasub meeles pidada kaht olulist mõtet, mida kinnitavad ka teadusuuringud.

• Esiteks on sõprussuhted – mis võivad olla ka pereliikmete või abikaasade vahel – peaaegu alati alahinnatud ressurss.
• Ja teiseks, kui need suhted hakkavad kaduma, tuleks inimesel endale ausalt otsa vaadates välja selgitada, millele on ta suhete asemel liiga palju tähelepanu pööranud, sest muidu võib elu olla teel rappa.

Hea on see, et need teadlikustamise hetked aitavad inimesel oma eluga jälle tagasi õigele rajale suunduda. Seejuures on kasulik teada, et kiiretel aegadel ei ole vaja suhete hoidmiseks ja arendamiseks iga kord pikalt kohtuda või midagi erilist koos teha. Oluline on see, et oleksite suhtlushetkedel (ükskõik kui pikad või lühikesed need parasjagu on) täie teadlikkuse ja tähelepanuga kohal.

Hea mõju kandub teistele edasi

Psühholoogiateadur Barbara Fredrickson on kirjeldanud selliste hetkede olulisust kui positiivset resoneerumist. See seisneb väikestes igapäevahetkedes inimeste vahel, kes ei pea olema isegi sõbrad või tuttavad. Positiivne resoneerumine on jagatud hea emotsioon, üksteisest hoolimine või füüsiline/sensoorne ühendumine.

Need igapäevased väiksed, ent olulised hetked võivad väljenduda näiteks selles, et

• ütlete kassapidajale siiralt mõne tunnustava lause, millele ta vastu naeratab;
• hoiate kellegi jaoks ust lahti, mille eest ta tänab; või
• algatate võõra inimesega vestluse, kui satute temaga juhuslikult ühte ruumi midagi ootama.

Tekitage positiivset resonantsi ka jõuluajal

Pühade ajal on positiivse resoneerumise hetki luua veel eriti hea. Seda saate teha nii lähedastega mõnusalt kvaliteetaega veetes kui ka võõraste inimestega juhuslikult kohtudes, olgu siis tänaval, poes, kohvikus või muus avalikus ruumis.

Lisaks sellele, et olete nendes suhtlushetkedes kohal täie teadlikkuse ja tähelepanuga, olge kohal ka oma tunnetega, mida need olukorrad nii suhtlemise ajal kui ka tagantjärele tekitavad. See võib positiivset mõju veelgi võimendada ja seeläbi motiveerida Teid nii teadlikult kui ka alateadlikult neid hetki rohkem looma.

Kasulikku kuulamist ja lugemist

Kui soovite jõulude ajal nendel teemadel põhjalikumalt peatuda, siis soovitame kuulata David Whyte’i esseed „Friendship“ ning uurida lähemalt Barbara Fredricksoni positiivse resoneerumise teooriat.