Erakool

Tähistasime raamatu ja roosi päeva

24.04.2015

Neljapäeval, 23. aprillil tähistasime raamatu ja roosi päeva.

Traditsiooni, et mees kingib naisele sel päeval roosi ja naine mehele raamatu, eellugu pärineb Katalooniast, kus 14. sajandist oli Püha Jüri päeva tähistatud ka „roosipäevana“, mil armsamad üksteisele kinke tegid. Ühe versiooni kohaselt pärineb idee seda päeva raamatuga seostada Barcelona raamatukaupmehelt, kes raamatumüügi tõstmiseks senist levinud kommet täiendas. 1995. aastast on UNESCO 23. aprilli rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks kuulutanud ning seda päeva tähistatakse järjest enam meiegi  raamatukogudes ja -kauplustes.

Kooli raamatukogu külastasid sel päeval kõik meie esimesed klassid. 1.a ja 1.b puhul oli tegemist esmase tavapärase tutvumiskäiguga, kus tegime põgusa ekskursiooni ja peatusime pikemalt lasteraamatute riiuli ees, kõnelesime lugejaks vormistamisest ja laenutuskorrast.

Lähemalt uurimiseks olid populaarsed nii juturaamatud kui ka erinevad lastepärased teatmeteosed ja neid laenutati ka kaasa. Nagu varasem kogemus näitab, mitmed lapsed jäävad ka püsikülastajateks.

1.c klassiga, kellega juba varem tutvunud olime, toimus lugemistund, milles oli hea võimalus raamatu ja roosi teemat laiendada, seostades seda käimasoleva südamenädalaga ja heade sõnade kasutamise vajadusega nii kirjanduses kui ka teistega suhtlemisel, sest armastav ja kena suhtlemine on südamele hea. Päevale kohane roosi austamine raamatu kõrval võimaldas laiendada juttu ka loodusele, väljas eriti just praegu toimuvate muutuste märkamisele, sellele, et loodusesse minek mõjub hästi näiteks ka murelike mõtete puhul.

Populaarseimaks laenutuse sooviks kujunes Indrek Koffi vahva ja südamlik raamat „Meie suur puu“, mille peategelane läbi lehekülgede ongi see pere kõige suurem ja kõige targem liige. Suurt midagi ei juhtugi süžees, kuid lastele antakse aimu püsivate asjade erilisest väärtusest.

Lastele meeldisid peatükid Aino Perviku raamatust „Presidendilood“, huviga kuulati ja vaadati teistki, väga kaunite piltidega raamatut, milleks oli Agnès de Lestrade ja Valeria Docampo „Suur sõnadevabrik“, lühikest õpetlikku lugu maast, mille rahvas ei saa sõnu vabalt kasutada, sest neid tuleb osta  ja need maksavad palju. Sellest, kuidas üks poiss enda tunnete väljendamisega sellises olukorras hakkama saab. Inimese loomus on selline, et tahetakse kuulata ja lugeda ilusatest tunnetest, sest see on toit hingele. Kui hing on toidetud, siis inimene, ka laps, on meelerahus ja vähenevad näiteks ka kiusamine ja vägivald.

Täname kõiki lapsi ja õpetajaid, õpetaja Hedit ka kauni kollase roosi eest!

Meeldivate kohtumisteni raamatukogus!