fbpx

Tagasiside

Meie jaoks on oluline Sinu tagasiside, et saaksime pidevalt areneda ja vastata Sinu ootustele. Kirjuta siia, mis Sulle meeldib või mis saaks järgmine kord olla paremini.
Otsi
 

Uudised

SPORDIGÜMNAASIUMI UUDISKIRI

Tänavused uurimistööd said kaitstud

03.06.2022

Sel aastal kaitses spordigümnaasiumi Tallinna üksuses uurimistööd 50 õpilast. Nagu juba tavaks on saanud, puudutas suur osa töödest sporti, tervist, toitumist ja und. Sel aastal oli palju töid, mida tehti kahekesi: näiteks vaadeldi Eesti randade puhtust, anti ülevaade Jaapani koomiksikultuurist, räägiti sotsiaalsest ärevusest ning jagati soovitusi sellega toime tulekuks. Samuti oli praktilisi töid: alustati podcast’i tegemisega, ehitati koju vanadele traditsioonidele vastav suitsusaun, remonditi ja valmistati võidusõiduks ette ralliauto, käidi karpkala püüdmas ja koostati ülipõhjalik püügivarustuse loetelu koos otselinkidega e-poodidesse, pandi kokku loodusfotode näitus jne.

Uurimistöö protsess kestab terve aasta ja on alati üsna sarnane. Kui esimesel kollokviumil kõlab nii mõnegi õpilase hääl ebalevalt, siis teekonna lõpuks saavutavad kõik enesekindluse ja koguvad avalikuks esinemiseks vajalikke oskusi.

Sel korral toimus tööde kaitsmine koolis. Õpilased olid hästi valmistunud ja nende esitlusi oli põnev kuulata. Alates septembrikuust võivad kõik huvilised uurimistöödega tutvuda meie veebiraamatukogu vahendusel.

Palusime siinses uudiskirjas mõnel autoril jagada uurimistööga seotud muljeid. Põnevaid töid leidus muidugi palju enam, kui siia ülevaatesse mahub.

„Audecast“
Rhet Daniel Punt, 11.c

Uurimistöö läks üle kivide ja kändude: alguses ei saanud vedama, pärast ei saanud pidama. Kõik algas eelmise aasta kevadel, kui meil tekkis Kentiga Audecasti loomise idee, aga ega me midagi siis veel ära ei teinud. Alguses oli mul mõte, et kirjutan suvel töö esimese, teoreetilise poole ära, aga loomulikult ma seda ei teinud. Lõpuks, kui mingi osa valmimise tähtaeg oli juba lähedal, hakkasin ruttu kirjutama. Nii ta läks lõpuni välja. Mõnes mõttes mulle meeldib asju teha viimasel hetkel, kuna siis teen korraga hästi palju, sest tean, et pean tehtud saama.

Usun, et minu juhendajal Jaana Kannikesel oli minu kirjutisi väga lõbus lugeda, kuna ma ei suutnud üldse akadeemiliselt kirjutada. Lisan siia lõppu ühe näite oma uurimistöö tekstist, mis minu meelest võtab väga hästi kõik kokku:

„Kevadel 2021 seadis autor eesmärgiks, et suvel kirjutab autor enamus uurimustööst valmis ja 1. september avaldatakse esimene osa. Lisaks oli autori eesmärgiks saada rohkem kuulajaid kui õpetajate podcast’il. Uued eesmärgid aga tekkisid kohe, kui autor suvevaheajalt naasis, sest suvel ei teinud autor midagi uurimistöö heaks. Uueks eesmärgiks sai, et 2021. aasta septembris tuleb esimene osa välja, aga 2021. aasta detsembri seisuga pole autor ühtegi osa välja saanud, seega autor tunnistab kurbusega, et autor tunneb lausa piinlikkust ja läbikukkumist. Kirjaliku osaga tahtis autor alustada suvel, loomulikult seda ei juhtunud ja ka selle jättis autor üsna viimasele minutile, aga sellegi poolest ei ole kõik plaanid luhta läinud: 2021. aasta oktoobri seisuga on autor suutnud salvestada proovisaate ja esimene päris saade on paberil kirjas ja ootab salvestamist.“

Nüüdseks on siiski valmis kümme edukat osa ning olemas oma fänniklubi ja usinad kindlad tagasiside kirjutajad. Audecasti saadetes on külas käinud juhtkonna esindajad, õpetajad ja vilistlased. Vaatamata sellele, et uurimistöö on valmis ja lõpetatud, on järgmisel aastal plaan saadete tegemist jätkata.

Valmis saated leiate aadressilt https://audentes.ee/audecast/.

Saatejuhid tööhoos
Foto: Audentes

„Ralliauto Volkswagen Golf 2.0 hooldustööd“
Maily Märss, 11.d

Uurimistööga oli väga huvitav tegeleda, eelkõige praktilise osaga, kus sain teistele näidata, mida ma tegelikult oskan. Ühtlasi näitasin, et tüdrukud suudavad ka autot remontida. See pole kindlasti ainult poiste teema. Sain töö käigus palju uusi oskusi ja nautisin kogu protsessi.

Oli ka naljakaid seiku: näiteks ükskord sain panna selga isa punased tunked, mis nägi eriti lahe välja. Uurimistöö publikut pani väga üllatuma meie pere traditsioon veeta laupäeva õhtuid mitte teleka ees, vaid kogu perega garaažis autosid remontides.

Töö käigus oli ka vaidlusi, mis leidsid ikka lahenduse. Aga kui auto sai võistluseks valmis, siis oli tunne megahea! Tuli vaid loota, et masin peab võistluse vastu, mida ta minu suureks rõõmuks ka tegi. Võistluspäeval oli samuti palju tegemist ja möllu. Automaailm on ikka vinge!

Autor ja töö käigus remonditud auto kaitsmispäeva hommikul koolimaja juures
Foto: Maily Märss

„Eesti rabade maastike ja elurikkuse pildiline jäädvustamine“
Berit Liivamaa, 11.d

Mulle väga meeldib fotograafia ja ma olen sellega väiksest saati hobi korras tegelenud. Lisaks meeldib mulle vaba aega värskes õhus veeta, eriti armastan üksi või perega rabas jalutada ja matkata. Seetõttu oli enesestmõistetav otsus ühendada oma kaks hobi ja teha sellest uurimistöö, mille raames panin kokku loodusfotode näituse. Olgu öeldud, et ka minu juhendaja, bioloogiaõpetaja Heli tegeleb fotograafiaga.

Töö kõige toredam osa oli Viru rabas käik ja raba pildistamine. See tuli iseenesest. Mul on alati loodusesse minnes vedanud, sest ma ei ole kunagi sattunud sinna koos suure rahvamassiga ja olen saanud loodust nautida, kulgedes häirimatult oma mõtetes.

Ka näituse kokkupanek ja koolimaja kolmandal korrusel paika sättimine oli tore. Kõige raskem oli koostada töö kirjalikku osa. See etapp natukene venis, kuid tervikuna jäi mulle kogu protsessist hea mälestus.

Siin on kaks minu enda lemmikpilti.

Põdra uhkus
(Uhkete sarvedega puupõder vaatab just kaamerasse. Pea on natuke kallutatud, et sarvede ilu oleks hästi näha.)
Foto: Berit Liivamaa

Metsavana
(Päikseloojangu ajal, enne pimedust muutub mets salapäraseks. Ilmuvad välja imelised varjud ja kujud. Tundub, et seda kohta valvab metsavana.)
Foto: Berit Liivamaa

„Audentese spordigümnaasiumi õpilaste ujumisoskus“
Anette Bollverk, 11.d

Töö käigus uurisin, millise hinnangu annavad Audentese spordigümnaasiumi õpilased enda ujumisoskusele ja kui palju nad ujumisega tegelevad. Muidugi esitasin ka ülevaate ujumisstiilidest, -reeglitest ja -rekorditest.

Kõige huvitavam on lugejatele ujumisoskuse definitsioon, mille kohaselt oskab ujuda inimene, kes suudab sooritada järgmise kompleksharjutuse:

  • hüppa sügavasse vette;
  • uju 100 m rinnuli;
  • sukeldu, võta põhjas olev ese kätte ja too see välja;
  • püsi puhates ja asendeid vahetades vees paigal kolm minutit;
  • uju seejärel 100 m selili ning
  • välju veest.

Vaadake seda harjutust siit:

Allikas: Eesti ujumisliit, https://www.swimming.ee/ujumisoskuse-definitsioon/

„Karpkalapüügi õpetus algajatele“
Egert Erm, 11.d

Karpkala peetakse üheks maailma levinumaks liigiks. Teda leidub paljudes piirkondades. Peamised riigid, kus karpkala püütakse, on Ungari, Prantsusmaa, Inglismaa ja Leedu. Maailma suurim tavaline ehk soomuskarpkala (45,9 kg) saadi kätte aastal 2019 Prantsusmaal Serein’ järvest, püüdjaks oli Inglismaa kalamees Terry Harbert.

Balti riigid on karpkalapüüdjate seas tuntud oma kaunite järvede ja ilusate isendite poolest. Baltikumi suurim karpkala püüti aastal 2021 Leedus ja see kala kaalus 30,5 kg. Eesti suurim karpkala saadi kätte Vastse-Kuuste lähedal asuvast järvest aastal 2018, selleks oli 21,3 kg kaaluv soomuskarpkala.

Üks tuntumaid karpkalu on koger.

Koger
Foto: http://entsyklopeedia.ee/meedia/koger2/koger

Karpkalasööt
Foto: Egert Erm

Kes sai eelnevast innustust ja tahab hakata nüüd karpkala püüdma, võib arvestada, et varustuse hind on üsna krõbe, jäädes sõltuvalt pühendumise soovist vahemikku 1700–15 000 €.

Kõik vajaliku leiate siit:

Eelarves sisalduv püügivarustus
Autor: Egert Erm3

Jalus