ERAKOOLI UUDISKIRI

Uurisime tegijatelt, mis on hea loovtöö saladus

07.06.2019

7. klassi õpilastele jäid enim meelde järgmised loovtööd: „Ujumistreening ja kohtuniku kohustused“ (Heleri), „Hiphopi loeng“ (Lisette), „Puidust õuepink“ (Sten-Egert), „Kadunud koolitädi juhtum“ (Rene Egon) ning „100-eurone arvuti“ (Danero ja Thomas). Paar nädalat pärast kaitsmist kutsusime nende tööde autorid kokku, et tehtu üle mõtteid vahetada.

Miks jäid just teie tööd seitsmendikele meelde?
Lisette on veendunud, et väga hea rääkija hakkab silma. Ülioluline on esinemisoskus, kuid samavõrd tähtis on see, et teema oleks uudne. Sten lisab, et inimestele meeldisid konkreetsed tööd, mida sai silmaga näha või kus tegevusi oli piltidega illustreeritud.
Thomase arvates on tähtis tunda pühendumust. Heleri peab oluliseks originaalsust ja ta lisab, et töö jääb meelde, kui sellega on vaeva nähtud.

Kui keeruline oli loovtööd teha?
Heleri on seisukohal, et kui sa naudid teemat, siis pole see üldse koorem: „Trennid olid positiivsed ja lahedad.“ Danero toob nõustuvalt näite, et kui nad otsisid koos Thomasega arvutile vajalikke juppe, siis tekkis elevus ja huvi. Tänu sellele tundus protsess kiirem. Ka Thomas rõhutab, et teema vastu peab olema huvi: „Nii lahe on näha, kuidas iga osa hakkab tööle. Tõsi, monitori plahvatus oli ootamatu, siis oli küll korraks käega löömise hetk.“
Lisette soovitus on, et loovtööd ei tohi võtta kohustusena, vaid seda tuleks teha siirast tahtest. Ta lisab: „Olen uhke ja õnnelik, et sain oma teadmisi teistega jagada. Loovtöö on nagu lapse kasvatamine, näedki ise protsessi.“
Sten nendib, et töö oli tõesti keeruline ja aeganõudev. Kuid samas soovitab ta teha pigem keerukat ja tulemuslikku tööd, kui et kulutada energiat vaid keskpärasele tööle.
Rene sõnul võttis loovtöö kirjutamine küll aega ja ideede otsimisel tuli ette ka raskusi, aga kõige enam pelgas ta hoopis kaitsmist. „Nüüd on tulevikuks teada, et kui kõik slaidid hästi vormistada, on kaitsmine lihtne, sest tuleb ju rääkida iseenda tehtud tööst,“ lisab ta.

Millega teema valimisel tuleb arvestada?
Lisette soovitab autoril pöörata töö iseenda kasuks: „Tuleb armastada ka raskusi ja leida selline tee, mis ennast huvitab.“
Heleri innustab olema teema valikul julge: „Loovtöö laseb unistusi ellu viia, see ülesanne on peaaegu piirideta ja annab väga palju võimalusi.“
Thomas osutab enda ümber istuvale seltskonnale ja mainib: „Siin on koos kõik, kellel on oma teema vastu kirg.“

Missugune roll on juhendajal?
Autorite sõnul on võimalik loovtöö valmis teha ka juhendajata, kui endal on väga selge ettekujutus silme ees. Kuid vahepeal on hea, kui keegi innustab ja ideid annab. Juhendaja tuleb leida selline, kes on teemaga kõige rohkem seotud ning kes saab aidata ja töö käigus tagasisidet anda. Täiskasvanu roll on hoida õpilast sisuliste nõudmistega kursis, et see tööst võimalikult palju õpiks.

Millist nõu annaksite tulevastele loovtöö tegijatele?
Arutelus osalejad soovitavad sellise suuremahulise projekti jaoks rohkem aega kavandada, sest tegelikult tuleb tööd teha esialgu arvatust hoopis enam. Sten toob näite: „Alati tasub varuda aega ootamatusteks. Kui puit oksakohast puruneb, tuleb detail teha uuesti ja plaanitud töögraafik nihkub paigast.“
Danero ja Thomas ütlevad, et loovtööd kahekesi tehes peab arvestama teise ajagraafikuga, et säiliks võrdne tööjaotus.
Heleri lõpetab lihtsa nõuandega: „Lavahirmu pole vaja tunda. Kui oled asja ise südamega teinud, siis oskad ka küsimustele vastata.“

Loen ka artiklit “Loovtöö tegijad said väärt kogemuse”.