Otsi
 

Uudised

LASTEKOOLI UUDISKIRI

Vanem saab lapse kõne arengut soodustada

13.05.2020

Iga laps areneb omas tempos, aga ümbritsevad täiskasvanud võiksid tema kõne arengut toetada. Mida rohkem ja mitmekesisematel teemadel me lapsega räägime ning mängime, seda enam areneb ka lapse kõneoskus.

Hea kõneoskus on eeldus lugema ja kirjutama õppimisel. Kui lapsel tekib probleeme lugemise ja kirjutamisega, siis on tal hiljem paratamatult raskusi ka koolis. Seetõttu on väga tähtis märgata ja lahendada lapse kõne arengu murekohti võimalikult vara.

1–2-aastase lapse kõne areng
Laps ütleb oma esimesed sõnad tavaliselt enne esimest sünnipäeva, aga sõnade tähendust mõistab ta juba palju varem. Lapse öeldud esimeste sõnade tähendusest saavad aru üldjuhul vaid need, kellel on võimalik tema sõnakasutust iga päev jälgida.
Pooleteiseaastase kõnes on enamasti 6–10 sõna, mis on siiski läbisegi lalinaga. Teisel eluaastal on lalin veel kõne arengu loomulik osa. Teise eluaasta lõpuks laieneb sõnavara väga kiiresti: laps kasutab 10–50 sõna, aga saab aru juba mitu korda rohkematest sõnadest. Selleks ajaks ilmuvad kõnesse ka kahesõnalised laused.

Kuidas kõne arengut toetada?

  • Kõnelge mõõduka tempoga ja mängige koos lapsega.
  • Rääkige lapsele eri tegevuste juurde selgelt, aeglaselt ja keeleliselt õigesti, et mida te teete.
  • Kasutage lapsega vesteldes ühte ja sama sõna eri lausetes („See on karu. Karu magab“).
  • Vaadake koos raamatuid (üks ese lehel). Rääkige lapsele, kes või mis on pildil.
  • Näidake pilti ja esitage selle kohta küsimusi („Kus on auto?“).
  • Laulge lapsele ning lugege liisusalme ja vigurlauseid, kus on palju kordusi („Tii-tii-tihane, vaa-vaa-varblane“, „Midli-madli, kudli-kadli“).

Otsige abi, kui 2-aastane laps

  • ainult häälitseb, aga ei ütle ühtegi arusaadavat sõna;
  • ei saa aru igapäevasest kõnest.

2–3-aastase lapse kõne areng
Lapse kõne areneb väga kiirelt ja sarnaneb kolmanda eluaasta lõpuks juba täiskasvanu omaga. Tema laused võivad olla isegi kolme-neljasõnalised.
Kuigi laps kasutab mitmesuguseid grammatilisi vorme, teeb ta kõnes üsna palju vigu. Selles vanuses võib laps rääkida veel titelikult pehme „l“-i ja „t“-ga ning asendada raskemaid häälikuid kergematega, kasutades näiteks „k“ asemel „t“-d ja „r“-i asemel „l“-i.
2–3-aastasel lapsel on peas tohutult palju mõtteid, mida ta soovib teistega jagada. Aga alati ei jõua kõne areng mõtlemisele järele, sel juhul hakkab laps oma mõtet edasi andes kordama üht silpi („si-si-si-sina“) või isegi tervet sõna („sina-sina-sina“). See ei ole kogelemine, vaid kiirkõne ehk kordamine, mille abil laps püüab leida sobivat sõna.
Sellist kiirkõnet tuleb ette ligi veerandil lastest. Säärasel juhul tasub säilitada rahulik meel ja mitte kiirkõnele tähelepanu juhtida. Enamasti möödub selline silbi või sõna kordamine iseenesest.

Kuidas kõne arengut toetada?

  • Andke lapsele head kõnelist eeskuju.
  • Rääkige mõõduka tempoga ja kasutage lapsele eakohast sõnavara.
  • Mängige koos.
  • Vastake alati lapse küsimustele.
  • Lugege või jutustage talle (näiteks unejuttu).
  • Andke lapsele mõtete väljendamiseks aega ja ärge vastake tema eest.
  • Laulge koos ning lugege luuletusi, liisusalme ja vigurlauseid.
  • Kui laps kasutab mõnd sõna valesti, siis korrake seda ise mitmes lauses järjest õigesti („See on traktor. Traktoril on suured rattad“).
  • Vestelge toimunud ja eesseisvatest sündmustest.

Otsige abi, kui 3-aastane laps

  • räägib pudikeeles või nn omas keeles;
  • ei saa aru igapäevasest kõnest.

3–4-aastase lapse kõne areng
3-aastasest lapsest on saanud vahva vestluskaaslane. 3–4-aastane kasutab kõnes kas-küsimusi ja vastab lihtsatele kuidas-küsimustele juba kahe- kuni neljasõnalise lausega. Laps muutub iga päevaga aina iseseisvamaks.

Kuidas kõne arengut toetada?

  • Vestelge lapsega ja mängige koos temaga.
  • Rääkige mõõduka tempoga ja kasutage lapsele eakohast sõnavara.
  • Lugege või jutustage lapsele (näiteks unejuttu) ning arutlege temaga loo tegelaste ja tegevuste üle.
  • Tehke lapsega vaheldumisi mitmesuguseid tegevusi ja paluge tal rääkida, mida te tegite.
  • Lugege luuletusi ja liisusalme.

Otsige abi, kui 4-aastane laps

  • hääldab sõnu ebaselgelt ja tema kõne on kuulajale raskesti arusaadav;
  • asendab kõnes mõne hääliku teisega, näiteks kasutab „k“ asemel „t“-d või „r“-i asemel „j“-i;
  • jätab üldse mõne hääliku kõnest välja, näiteks kui „r“-hääliku asemel kostab kraaksatus;
  • ei saa korraldustest aru ning neid on vaja korrata või lihtsustada;
  • kogeleb või ei suuda hästi sõnu alustada.

4–5-aastase lapse kõne areng
Laps on selles vanuses aktiivne suhtleja. Ta mõistab hästi igapäevast juttu, küsib palju ümbritseva kohta, osaleb vestluses ja suudab ka vestluskaaslast kuulata. Laps tunneb huvi raamatute ja lugude ning lugemise ja kirjutamise vastu. Ta teab oma nime algustähte ja veel mõningaid tähti. 5-aastane laps hääldab õigesti kõiki emakeele häälikuid.

Kuidas kõne arengut toetada?

  • Andke lapsele head kõnelist eeskuju.
  • Kaasake last vestlusesse, et ta saaks oma kogemustest, tegemistest ja mängust pikemalt rääkida.
  • Julgustage last suhtlema nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega.
  • Lugege või jutustage lapsele ning arutlege koos temaga loo tegelaste ja tegevuste üle.
  • Lugege koos luuletusi, liisusalme ja vigurlauseid.
  • Näidake lugemise ajal sõrmega lugemise suunda ja sõnu, mida parasjagu loete.
  • Juhtige igapäevaelus lapse tähelepanu sõnadele ja tekstidele (tänavasildid, teated jm).
  • Mängige mitmesuguseid sõnamänge (vastandsõnade leidmine, mõistatuste lahendamine).
  • Kirjaoskuse arendamiseks tutvustage lapsele häälikuid ja tähti („Kuula, kas sõnas „ema“ kostab „a“. „Millise tähega algab sinu nimi?“).
  • Jälgige lapse tegevust nutikeskkonnas ja piirake nutiseadmetes olemise aega.

Otsige abi, kui 5-aastane laps

  • ei soovi suhelda või see oskus on vähene;
  • on kuulajale kõnes raskesti arusaadav ja tema hääldus on ebaselge;
  • asendab mõne hääliku teisega või ei kasuta mõnd häälikut üldse;
  • kasutab valesid sõnavorme ja ainult väikest sõnavara;
  • ei saa korraldustest aru ning neid on vaja korrata ja lihtsustada;
  • kipub sõnu ja silpe kordama või venitama;
  • kogeleb või ei suuda hästi sõnu alustada.

6–7-aastase lapse kõne areng
Koolieelik räägib enamasti palju ja meeleldi. Ta hääldab õigesti kõiki häälikuid ja keerulisemaid sõnu ning tema kõne on ladus, teistele arusaadav ja väljendusrikas. Lapse sõnavalik on järjest täpsem, ta väljendab end pikemate ja keerukamate lausetega. Hea kõneoskus on eeldus, mis võimaldab lugema ja kirjutama õppida ning koolis õppetööga toime tulla.

Kuidas kõne arengut toetada?

  • Kasutage lapsele arusaadavaid lauseid. Korrake lauset ja ütelge sama mõtet teistmoodi.
  • Andke talle kuulamiseks, mõistmiseks ja vastamiseks aega.
  • Esitage lapsele mõistatusi ja suunake teda sarnaseid ülesandeid ise looma.
  • Mängige sõna- ja lauamänge. Harjutage koos sõnade täpset kasutamist („jäme/paks ajakiri“, „kõrge/pikk maja“).
  • Lugege ja vaadake raamatuid, arutlege loetu ja kuuldu üle.
  • Õppige koos tähti ning laske lapsel leida ümbritsevast keskkonnast tähti ja sõnu.

Otsige abi, kui 7-aastane laps

  • räägib ikka veel ebaselgelt, tema sõnavara on väike, laused lühikesed ja lihtsad, kõnes on palju grammatikavigu, kõne areng on aeglane ja vähene;
  • ei suuda oma mõtteid väljendada, mistõttu tal on raske eakaaslastega suhelda ning seega sõpru ja mängukaaslasi leida;
  • jätab jutte ja luuletusi meelde raskustega;
  • unustab õpitud tähed ruttu ja nende õppimine on talle raske;
  • ei tunne lugemise ja kirjutamise vastu huvi ning talle ei meeldi jutustada.

Jalus