ERAKOOLI UUDISKIRI

VEPA mõju ulatub koolitunnist kaugemale

21.12.2022

Meie erakool ühines VEPA käitumisoskuste mänguga 2015. aastal. Neid Audentese õpetajaid, kes liituvad VEPA koolitusprogrammiga, lisandub igal õppeaastal: praeguseks rakendab esimeses ja teises kooliastmes meil seda metoodikat juba üle kümne õpetaja.

VEPA kooliväline mentor käib õpetajate tunde aeg-ajalt vaatamas, aitab kohandada metoodikat õpetaja vajaduste järgi ja nõustab metoodika rakendamisega seotud küsimustes.

Metoodika, mis loob mõnusa õhkkonna

Käitumisoskuste mäng VEPA arendab lapse enesejuhtimise oskust, tänu millele suudab ta oma käitumist ja emotsioone paremini jälgida ning suunata. VEPA loob klassis positiivse ja õppimist toetava õhkkonna ning aitab tunnustada õpilaste head käitumist.

Arenenud eneseregulatsioon ja sotsiaal-emotsionaalsed oskused mõjutavad tugevalt inimese käekäiku ning heaolu. Uuringutega on tõestatud, et VEPA rakendamine algklassides aitab ennetada tulevikus noorte seas sõltuvuste teket, riskikäitumist, koolist väljalangemist ja agressiivsust.

Kohtumisel jagati mõtteid ja kogemusi

Meie VEPA õpetajate ja koolivälise mentori Liina Lepiku sügisene kogemuskohtumine toimus 30. novembril. Räägiti visiooni loomisest, arutleti VEPA mängu rakendamise teemal, jagati kiidude kirjutamise nippe ja rõhutati VEPA vidinate kasutamise olulisust.

Kooliväliselt mentorilt saime ka tunnustava tagasiside: „Olen rõõmus, et teie koolis nii mitmed õpetajad rakendavad VEPA käitumisoskuste mängu, sest see on üks tõhusamaid sekkumisi, mis ennetab vaimse tervise probleeme ja riskikäitumist. Õppejuht Külli osales juba teisel käitumisoskuste mängu metoodika koolitusel koolijuhtkonna esindajana ja ta on olnud aastaid ka ise VEPA kasutaja. VEPA metoodikat rakendavad Audentese erakooli õpetajad on üksteist toetavad, sõbralikud ja koostöövalmis. Soovin, et ka lapsevanemad ja teised teie kooli töötajad oleksid teadlikud, et koolis kasutatakse VEPAt, ning mõistaksid selle metoodika sisu ja olulisust.“

Kogemuskohtumisel andsid tagasisidet ka meie õpetajad, kes leidsid, et kooliväline VEPA mentor Liina Lepik on väga toetav, mõistev, avatud, hooliv ja abivalmis.

Mitu õpetajat jagas isiklikke kogemusi sellest, mida on VEPA rakendamine koolis kaasa toonud.

Õpetaja Aile: „VEPA metoodikas on häid võtteid, mis on juba läbi aastate töötanud. Lapsed on eriti hästi omaks võtnud põrandatäpid, mille abil nad saavad kiiresti moodustada korrapärase rivi; nimepulgad, mis pakuvad vastaja valimisel veidi närvikõdi; ning kiidutaskud, kuhu kogume iga lapse kohta kõik armsad mõtted ja tähelepanekud, mida kaaslased on tema kohta avaldanud. Esimese kooliastme lõpuks köidame need tähelepanekud raamatuks, mis annab lapsele kaasa häid tundeid ja eneseusku ka tulevikuks. VEPA on õpetanud meid märkama head ning üksteist rohkem hoidma.“

Õpetaja Kaire: „2.b klassiga alustasime VEPA mängu septembri lõpus. Alates sellest hetkest on lapsed igal nädalal VEPA elemente juurde õppinud ja ajas on need ka kinnistunud. Alustasime klassi visiooni koostamisega. Nimepulkadega olid lapsed tuttavad juba varasemast. Praeguseks teab 2.b, milline on VEPA laps, tunneb VEPA mängu, memme vigurit, VEPA hääli ja VEPA vaikust ning mõistab, mida peab tegema, kui kuuleb suupilli heli. 2.b klass on selle metoodika väga hästi vastu võtnud ja see on juba jätnud õpilastesse ka jälje: nad teavad, kuidas olla VEel PArem. Õpetajale on VEPA tõhus tööriistakohver, mis aitab kõigil ennast klassiruumis hästi tunda.

Mul on tore kogemus ka põhikooli teise astme õpilastega. Proovisin 5.b klassis korra suupilli puhumist, mille peale laste silmad läksid äratundmisest särama. Selgus, et nad on alates esimesest kooliastmest VEPA klass ja selle metoodikaga väga hästi tuttavad. Nad tunnistasid, et igatsevad seda mängu ja memme vigureid. Seetõttu olen VEPA elemente kasutanud ka sealses klassis – see toob neile alati rõõmu!“

Õpetaja Evelin: „Kasutan oma töös VEPAt iga päev. Olgu selleks siis VEPA vidinad või märgid. Eriti meeldivad lastele memme vigurid, mitmesugused VEPA mängud ja loomulikult ka kiidud. Tänu sellele metoodikale on lapsed hakanud sagedamini märkama head nii endas kui ka kaaslastes. Kiidusid kirjutades julgevad nad ennast rohkem väljendada ja tuua igaühe kohta esile just selle, mis õnnestub kõige paremini.“