fbpx
Otsi
 

Uudised

LASTEKOOLI UUDISKIRI

Vilve Hepner: „Laps peab teadma, et ta on alati tundi oodatud“

13.05.2020

Vilve töötas alguses õpetaja abina, aga sellest kooliaastast lisandus ka muusikaõpetaja roll.

Milline on hea õpetaja?
Ta peaks olema oma ala spetsialist, valdama ainet suurepäraselt. Sellele lisaks veel hea psühholoog ja näitleja – kõik ühes isikus. Julgus näidelda muudab tunni huvitavamaks. Psühholoogi roll on samuti hädavajalik, sest iga lapse südamesse on võimalik jõuda vaid individuaalse lähenemisega.
Mõnel õpetajal on enim arenenud üks, teisel teine omadus. Kuid oma õpilastest hoolima peaks iga õpetaja. Meie, õpetajad, ei tohiks oma õpilasi hukka mõista, kui nad halvasti käituvad. Õpetaja ülesanne on aidata lastel igas olukorras areneda.
Samuti on oluline oskus enese üle naerda ja julgus eksimuse korral vabandust paluda. Õpilane peaks nägema, et ka õpetaja teeb aeg-ajalt vigu ja et vigade tegemine kuulub arengu juurde.

Mis motiveerib Sind õpetajatööd tegema?
Lapsed. Suurimaks innustajaks on laste tahe tegutseda. Tore on jälgida nende arenguprotsessi millegi õppimisel. Ja siis ühel päeval on see konkreetne asi lapsel selge ning minus põleb soov talle ikka ja jälle midagi uut edasi anda.

Kas varasemast muusikukogemusest on õpetajatöös abi?
Iga asi siin elus on millegi jaoks vajalik. Asjaolu, et sain 30 aastat pidada lauljaametit, on minu eelis lastega musitseerimisel. Ma ei pelga laulda lastele ja lastega nii nende hea kui ka halva tuju korral. Lapsed kuuletuvad lauldud sõnumile kuidagi paremini.

Oled lastekoolis muusikaõpetaja ja lasteaias õpetaja. Kas ja mille poolest töö lasteaias ning lastekoolis erineb?
Ega ma suurt erinevust ei näe. Laps on ikka laps. Ta soovib, et tegeleksin ainult temaga.
Lastekoolis on töö pisut intensiivsem. Pean terve tunni 150% kohal olema ning täpselt teadma, mida teen nüüd ja mis tuleb järgmiseks. Kui lapsed tunnetavad, et mu mõtted on hajali, siis haaravad nad kohe juhtimise enda kätte.

Mis on muusikaga tutvumisel oluline, kui räägime eelkooliealisest lapsest?
Hääl – see on lapse peamine instrument. Kus vähegi on sobilik, las laps laulab. Lastele meeldib laulda ja laulukesi luua. Sellega koos arenevad kõne, mõtlemine, empaatia, loovus ja julgus. Ja veel: emad-isad, ärge häbenege koos lastega ja lastele ka ise laulda.
Väga tähtis on lapse arengu huvides koos musitseerida ja improviseerida ehk pillidega mängida. Nii õpib ta kõlasid kuulama, rütme tekitama, eri rolle mängima ja ennast pilli abil väljendama. Selleks võib kasutada ka ise valmistatud pille. Katsed näitavad, et niisugune ühine musitseerimine tagab tulevikus parema väljendusoskuse ja edukama toimetuleku.

Mida soovitaksid lapsevanemale?
Ma püüan ise seda Robert Fulghumi mõtet järgida ja soovitan nii teha ka lapsevanemal: „Ärge muretsege selle pärast, et lapsed teid kunagi ei kuula; muretsege selle pärast, et nad teid kogu aeg näevad.“ Paljud probleemid tulevad sellest, et õpetame üht, aga käitume ise vastupidi.

Kuidas Sa oma akusid täidad ehk millega tegeled vabal ajal?
Eks ma teen kõike seda, mida teisedki.
Mulle meeldib väga lugeda. Keeran end diivanile kerra, tõmban pleedi ümber ja mõnus äraolemine raamatuga algab. Hiljuti lugesin Amos Ozi „Juudast“. Suurepärane raamat, mõistmaks maailma – ja seda just ülestõusmispühade aegu. Palju huvitavat lektüüri on seotud minu tööga, et saaksin lastest paremini aru.
Nagu võib arvata, armastan muusikat kuulata. Viimane võrratu avastus oli vokaalansambli Estonian Voices plaat „Taat läks lolliks“. Kuulake ja teie probleemid kaovad vähemalt nii kauaks, kuni plaat mängib.
Üks nõrkus on mul veel: meri. Ujumist alustan nii vara, kui vesi vähegi lubab, ja meres ujumise lõpetan sügisel viimaste soojade ilmadega. Talvel saan jälle mere ääres jalutada.

Jalus