AUDENTES 25

Zinaida Kendra: „Proovime koos lahenduse leida“

19.03.2020

Kunagi unistasin õpetajaametist, aga minust sai hoopis meditsiiniõde. 2003. aastal jõudsin õnneks ringiga kooli tagasi: asusin siis Audenteses töötama kooliõena.

Minu kabinet paiknes alguses väikese maja nullkorrusel ja töötingimused ei olnud kiita. Kui direktoriks tuli Ahto Orav, siis rääkisin temale oma murest, et kooliõe kabinet võiks asuda suures majas, kuna põhikooli ja gümnaasiumi õpilastel on rohkem pöördumisi, ning et see ruum peaks kindlasti olema esimesel korrusel, et kiirabi sinna vajaduse korral ruttu ligi pääseks. Olen tänulik, et minu arvamusega arvestati: nüüd asubki kooliõe kabinet suures majas esimesel korrusel.

Siin koolis töötavad väga sõbralikud ja toetavad inimesed. Õpetajate ja kooliõe koostöö on oluline: kui see toimib, siis toimib kogu kooli tervishoid. Lapsed on ka vahvad ja rõõm on jälgida nende arengut: alles tulid nad esimesse klassi ja juba lõpetavad põhikooli!

Töö õpilastega on vastutusrikas ning vajab pühendumist, hoolimist, armastust, oskust kuulata ja tahet aidata. Lapsed on suhtlemisel avatud ja julgevad mulle rääkida kõigest, mis muret teeb. Kui varem olid põhilised pöördumise kaebused peavalu, kõhuvalu ja kurguvalu, siis nüüd on juurde tulnud vaimse tervisega seotud kaebused. Ka sel juhul saame õpilasega tema mure üle arutada ja proovime koos lahenduse leida.

Õpilastega on meil veel üks tore tava: pärast vaktsineerimist saab õpilane kommi. Kui mina kogemata selle anda unustan, siis kuulen kohe küsimust „Aga kommi?“.

Meie kooli keskkond on muutunud aastate jooksul üha turvalisemaks ja spordivarustus on siin hea, aga õpilaste luud on läinud nõrgemaks. Selleks et käed-jalad iga väiksema komistamise või kukkumise käigus ei murduks, tuleks sügistalvisel ajal kindlasti D-vitamiini tarvitada.

Tervist kõigile!